Venemaa sissetung Ukrainasse: kuidas üheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riiki reageerivad
Visegrad Insight, 2022
Kolm võimalikku stsenaariumi ja poliitikasoovitused. Põhjalik sissevaade Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria Ukraina-strateegiatesse ja selgitused nende tagamaadest.
Seotud artiklid
Lukašenka trumbid
Lukašenka trumbid on siseriiklik majanduslik stabiilsus, mis püsib Venemaa toel, Venemaa poliitiline abi, opositsiooni väikesearvulisus ja killustatus ning valgevenelaste vähene teadmine selle kohta, milline on teistsugune maailm. Nende trumpide kadudes ta aga langeb.
Slobodan Miloševići pärand ja vahekord rahvusvahelise üldsusega
Slobodan Milošević on Serbiale ja serblastele rohkem kahju teinud kui ükski teine serblane kogu ajaloo vältel.
Valgevene diktatuurivalimised
Kui tavaliselt räägitakse presidendi-, parlamendi- või kohalike omavalitsuste valimistest, siis mõnel maal pole neil mõisteil märkimisväärset sisu. Toimuvat võiks nimetada lihtsalt diktatuurivalimisteks – nagu Valgevenes.
Vabaduse õppetunnid
Ukrainal ja Gruusial õnnestus oma olukorda valimiste abil muuta. Valgevenes pole see veel võimalik. Ent ka valgevenelastel on olemas peamine, mis aitas Gruusiat ja Ukrainat: soov olla vaba.
Miinus sada inimest tunnis
Rahvastikusündmustel on otsene mõju riigi julgeolekule, mitte ainult majandusele.
Euroopa piir ja idamaad
On oht, et kastistame kultuurid demokraatia võimalikkuse seisukohalt sarnaselt India kastisüsteemiga ja sellest kastistamisest saabki fataalne pöördumatus.
Kas Putin on muna või kana?
Kuivõrd on vorminud Putin praeguse Venemaa olukorra, kuivõrd on tekitanud olukord Putini? Erik Terk otsib vastust, abiks vanad tulevikustsenaariumid.
Tagasi tulevikku – keskaja naasmine
Mõned ütlevad, et ajalugu käib tsüklikaupa, kuid ei korda ennast sajaprotsendiliselt. Praegune kriis Euroopa Liidus, samuti aga laiemad muutused üleilmastumise ja terrorismi tõttu rahvusvahelisel areenil on lisanud kaalu nende uurijate ja publitsistide häältele, kelle sõnul tuleks praegust maailma vaadelda mitte Vestfaali, vaid keskaegse paradigma alusel.
Hirm ja vihkamine N kubermangulinnas ehk Voroneži idüll
Kui teemaks rassism Venemaal, mainitakse alati kahte linna: Voroneži ja Sankt-Peterburgi. Viimases on ka kõike muud kõneväärset, Voronežis eriti mitte.
Bulgaaria on välismaa, aga Venemaa pole kana
Sofia peatänav kannab Tsaar-vabastaja nime ning tsaar Aleksander II Vabastaja mälestussammas seisab otse parlamendi peasissekäigu ees. Kui mõnelt bulgaarlaselt küsida, miks seda ratsameest Vabastajaks kutsutakse, vastab ta pikemalt mõtlemata: “Ta vabastas Bulgaaria.” Ainult vähesed teavad, et selle nime sai tsaar hoopis vene talumeeste pärisorjusest vabastamise eest.
Rahvamonarhia
Venemaa naaseb vanade heade ideoloogiate manu: tema loosungiks võib taas saada “õigeusk, isevalitsus ja rahvuslikkus” ehk “pravoslavije, samoderžavije, narodnost”. Vladimir Juškin on Balti Vene-uuringute Keskuse direktor.
Džihaadi vari
Venemaa võimud väidavad, et sõdivad Kaukaasias “globaalse terrorismiga,” nende kriitikud nendivad, et tegemist on rahvuste enesemääramisõiguse jõhkra jalge alla tallamisega. Milline on tegelikkus?
Valida on Eesti ja Kreeka tee vahel
Sofia ajakirjanik Ilin Stanev selgitab, miks Bulgaaria kipub teel Euroopa Liitu viimse hetkeni maha jääma.
Euroopa uusim riik
Montenegrol seisab lähikuudel ja -aastatel ees tubli tuleproov, ent edu korral on see parim tõestus väitele, et Euroopa Liidu perspektiiv võib suunata riigi eduteele.
Vene filosoof: “Me ei tea, kes me oleme”
Filosoof Igor Tšubais oma nooremast vennast Anatolist kaugelt ambitsioonikam: kui Anatoli eesmärk on Venemaast turumajanduslik riik teha, siis Igor otsib Venemaale ideed.