Venemaa sissetung Ukrainasse: kuidas üheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riiki reageerivad
Visegrad Insight, 2022
Kolm võimalikku stsenaariumi ja poliitikasoovitused. Põhjalik sissevaade Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria Ukraina-strateegiatesse ja selgitused nende tagamaadest.
Seotud artiklid
Kęstutis Budrys: Meie julgeolek nõuab rohkem tähelepanu ja ressursse
Parim aeg selleks, et jõuda lääneriikides kokkuleppele kaitsekulutuste ulatuslikuks ja pikaajaliseks tõstmiseks, oleks olnud eelmine aasta, kui oht oli käegakatsutav. Nüüd on poliitilised prioriteedid nihkunud, mistõttu aastaid hooletusse jäetud lünkade täitmine saab olema keeruline, leidis usutluses Diplomaatiale Kęstutis Budrys, Leedu presidendi vanemnõunik riikliku julgeoleku alal.
Seotud saatused: Ukraina ja Eesti peaksid olema teineteise julgeoleku tagajad
Maksõm Kononenko, Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis, andis Diplomaatiale oma esimese intervjuu Eestis ajal, kui Ukraina valmistus 24. augustil 2023 tähistama 32. iseseisvuse taastamise aastapäeva – ja 547 päeva möödumist Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.
Igor Gretski: Mida Ukraina Vilniuses saavutas
Kuna NATO tippkohtumisel Vilniuses ei antud Ukrainale kutset alliansiga liituda, on maad võtnud üldine varjamatu pettumustunne. Tippkohtumist on kutsutud „kasutamata võimaluste sümboliks“ ja „2008. aasta Bukaresti tippkohtumise korduseks“. Mõned asjatundjad on lausa asunud kahtlustama, et Washingtoni eesmärk pole mitte niivõrd aidata kaasa Ukraina võidule, kuivõrd hoida ära Venemaa võit ning seega innustada Kiievit ja Moskvat läbirääkimisi alustama.
Rain Puusta: „Oleksime pidanud teid varem kuulama“ – Eesti julgeolekupoliitiline kuvand aastal 2022
Analüüsides viimasel neljal aastal (2019-2022) USA, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Prantsusmaa meedias ilmunud Eestit mainivaid julgeolekupoliitilisi kajastusi, on märgata olulist nihet nii lugude kvantiteedis kui ka kvaliteedis. Mis on juhtunud ja kuidas sai Eesti järsku Lääne meedia "superstaariks"?
Alina Horbenko: Krimmitatarlased sõjakeerises – rahva jaoks otsustav aeg
Krimmitatarlased on Ida-Euroopa turgi rahvas, kes – koos karaiimide ja krõmtšakkidega – on Krimmi põlisrahvas ja ühtaegu üks Ukraina põlisrahvastest. Krimmitatarlased on „Vene maailma“ põhjalikult kogenud 2014. aastast, mil Vene väed poolsaare vallutasid. Mida on tehtud Krimmi ja tema asukatega kaugemas ja lähiajaloos ning mis sünnib seal praegu?
Emilija Pundziūtė-Gallois: Kõnelda Venemaaga või mitte kõnelda
Pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu on diplomaatialaval nähtud palju kollektiivseid väljamarsse rahvusvahelistel kohtumistel, kui agressorriigi esindajad hakkavad sõna võtma. See on sümboolne protesti ja vastikuse väljendamise žest Venemaa poliitika ja nende vastu, kes seda toetavad.
Olga Oliker: Venemaa uurimine muutunud oludes
Venemaad tundmaõppimine muutub raskemaks, kuid riiki mõista on ülimalt oluline. Kindlustamaks, et Venemaa uurijate töö on veenev, erapooletu, hästi informeeritud ja toob seega võimalikult palju kasu, peavad teadlased osalema aruteludes, kahtlema oletustes ja eeldustes ning olema avatud uutele tehnoloogiatele.
Anton Šehhovtsov ja Heidi Maiberg: Kas abikäsi “Azovi natsidele”?
Heidi Maibergi vestlus Anton Šehhovtsoviga (äärmus)rahvuslusest Ukrainas ja sõja mõjust äärmusparempoolsusele Euroopas.
Jonatan Vseviov: Sõnad loevad, teod loevad rohkem, aga kõige rohkem loevad tulemused
Pole ühtegi põhjust eeldada, et ajaloo jätkumine 21. sajandil on tingimata vähem keeruline või vähem verine, kui ta oli 20. või 19. sajandil. Globaalse konkurentsiga toime tulemiseks tuleb tugevdada samameelsete riikide ühisrinnet nii põhimõttelistes küsimustes kui ka praktilise poliitika igapäevastes teemades, leiab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Hanna Šelest: Panus Euroopa julgeolekusse on ainus eeltingimus kuulumiseks NATO-sse
Soome ja Rootsi kutsumine NATOsse näitas, et viimaks ometi hakkab allians üle saama aastakümneid viljeldud enesepiirangutest. Vilniuse tippkohtumisel peaksid NATO riigid viimaks möönma Ukraina panust Euroopa julgeolekusse.
Dunja Mijatović: Inimõiguste ja demokraatia õõnestamine Euroopas – väljakutsed ja lahendused
Euroopa Nõukogu riigipead kohtuvad 16.–17. mail Reykjavikis. See on alles neljas nii kõrge tasandi tippkohtumine organisatsiooni ajaloos, kuigi ühendus loodi juba 1949. aastal maailmajaos inimõiguste kaitse edendamiseks. Viimase puhul ei ole täna pilt sugugi roosiline, leiab inimõiguste volinik Dunja Mijatović.
Vadim Štepa: Kas Venemaa valmistub uueks „Talvesõjaks“?
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas jaanuaris plaanitavast sõjaväe arvkoosseisu suurendamisest lähiaastatel, sealhulgas uue armeekorpuse loomisest Karjala Vabariigis. Naabermaal Soomes kutsus see esile erinevaid tundeid – ärevusest skepsiseni –, kuid igal juhul tõi see taas esile ajaloomälu kurvad leheküljed. Kas nüüdsest Venemaa Karjalast võib saada uus sõjaline eelpost Euroopa vastu, nii nagu Kaliningradi oblastist?
Ivan U. K. Klyszcz: Ukraina pole Lähis-Idas tähtsusetu
Venemaa diplomaatiline tegevus Lähis-Idas on laialdane, ent samas strateegilises piirkonnas taotleb oma sihte ka Kiiev. Läänepartnereist võiks Ukrainale rohkem abi olla.
Molly McKew: Gruusia, lääs ja Venemaa – kolme kaotuse lugu
Eelmisel nädalal hoidsid Gruusia meeleavaldajad ära ühe Kremli malli järgi tehtud seaduse vastuvõtmise. Ikkagi seisab Gruusia läänest kaugemal kui kunagi pärast 2008. aasta augustisõda. Sellest sõjast alates pingutab Venemaa, et Gruusiat läänest lahutada. Ent see pole juhtunud ilma lääne kaasabita.
Miloš Mitrović: Ristteel Serbia ida ja lääne vahel
Serbia seisab taas kord valiku ees. Jaanuari keskel kohtus president Aleksandar Vučić Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia esindajatega. Pärast Belgradi kohtumist tunnistas ta isegi, et Serbia ja Kosovo peavad jõudma kokkuleppeni: lahendamata konflikt omaenda sisehoovis Ukraina sõja ajal on ELi huvidega vastuolus.
Lelde Luik: Liberaalset rahvusvahelist korda vaidlustamas? Aasia riikide reaktsioone Venemaa sissetungile Ukrainasse
Aasia riikide reageeringuid Ukraina sõjale iseloomustab ühine austus rahvusvahelise korra printsiipide suhtes. Samal ajal hoidutakse Venemaad otsesõnu hukka mõistmast, mis lääneriikide vaatest jääb arusaamatuks ebamäärasuseks. Kagu-Aasia riikide juhtumid illustreerivad, et läänelik narratiiv Ukraina sõjast pole universaalne.