Felix Gasper: Kaks aastat Saksamaa uut kaitsepoliitikat

Scholzi kõne 27. veebruaril 2022 oli ilmselgelt mõeldud avaldama sügavat mõju. Vaid 30 minutiga selgitas ta, miks on hädavajalik Ukrainat toetada, miks peab Saksamaa võtma NATOs enda kanda suurema rolli ja miks nõuab uus geopoliitiline olukord Zeitenwende’t – ajastupööret – poliitikamaastikul.

Ta äratas lootuse, et osana sellest ajastupöördest kosub taas aastaid hooletusse jäetud Saksamaa kaitsevägi ning suudab täita oma põhiülesannet: kaitsta Saksamaa ja NATO territooriumi. Bundeswehri meeleheitlik seisukord oli juba ammu silmanähtav. Laskemoonavarudest näiteks piisanuks vaid mõnepäevaseks või isegi mõnetunniseks sõjategevuseks. Puudus polnud mitte ainult sõjatehnikast, vaid ka kõige igapäevasematest sõduritele vajalikest tarbeesemetest, nagu sokid ja aluspüksid.

Otsatu probleemide rida

Ometi kinnitas Saksamaa parlamendi relvajõudude volinik Eva Högl oma viimatises, 12. märtsil 2024 avaldatud aastaaruandes Bundewehri olukorra kohta, et säärased probleemid püsivad. Samal ajal kui Scholzi 100 miljardi euro suurune erifond (Sondervermögen) on võimaldanud hankida nii palju uut isiklikku varustust, et kasarmutes ei jätku enam küllalt kapiruumi, pole suur osa olemasolevast sõjatehnikast endiselt ajakohane.

Näiteks kasutab enamik langevarjureid 1958. aasta langevarjumudelit, ent sõjavägi, mis peaks täitma Euroopas juhtivat rolli, väärib kahtlemata enamat. Samuti napib sõidukite varuosi. Näiteks on Leetu paigutatud jalaväe lahingumasinate Marder remontimiseks tulnud osi võtta teiselt sama tüüpi masinalt. Ühesõnaga, kuigi erifond on mõne probleemi lahendanud, järeldab Högl, et tänapäevasest sõjatehnikast on endiselt puudus – ja erifond saab 2027. aastaks ära kasutatud.

Ühtlasi kannatavad sõjaväekasarmud niisuguste probleemide all, nagu hallitavad vannitoad ja jukerdavad köögid. Nende puuduste kõrvaldamiseks on Högli hinnangul vaja 7000 projekti kogumaksumusega 50 miljardit eurot. Veel kimbutab personalipuudus: näiteks on Saksa armee isikkoosseisu arv praegu umbes 181 000, vastavalt 2031. aastaks seatud sihile peaks see aga kasvama 203 000ni.

Kuigi erifond on mõne probleemi lahendanud, on tänapäevasest sõjatehnikast endiselt puudus.

Investeeringud sõdurite heaolusse peaksid muutma Bundeswehri atraktiivsemaks tööandjaks. Kuid Högl on ka kutsunud teismelisi üles veetma „aasta meie ühiskonna heaks“ sotsiaalsetes institutsioonides, sealhulgas Bundeswehris. Kohustuslik ajateenistus lõppes Saksamaal 2011. aastal. Kaitseminister Boris Pistorius kaalub praegu ajateenistuse eri mudeleid, sealhulgas sõjaväekohustuse taaskehtestamist. Sellise otsuse tarvis läheks vaja Bundestagi saadikute lihtenamust.

Peale selle on väidetud, et Saksamaa kaitse-eelarvet on kuritarvitatud madala prioriteediga projektide jaoks, nagu näiteks mereväe õppelaev Gorch Fork, mille kuus aastat kestnud renoveerimist ümbritsesid korruptsioonikahtlustused töö eest vastutavas laevatehases. Töö läks lõpuks maksma umbes 135 miljonit eurot võrreldes esialgse 10 miljoni euro suuruse eelarvega.

Der Spiegeli andmetel ei varja kaitseministeerium teavet selle kohta, kuhu erifondi kulutatakse. Segadust lisab asjaolu, et pereministeerium ja Bundesrat (Saksamaa parlamendi ülemkoda) panustavad 2024. aasta kaitse-eelarvesse miljoneid hoolimata sellest, et neil on kaitsega (mis on Saksamaa Liitvabariigi ainupädevuses) vähe või üldse mitte pistmist.

Kannapööre Ukraina toetamises

Kuid ajastupöörde tähtsaim osa oli kahtlemata nihe Saksamaa toetuses Ukrainale. 5000 kiivri tarnimine Saksamaa poolt vahetult enne täiemahulise sissetungi algust oli tema partneritele suur pettumus. Zeitenwende-kõne tekitas suuri lootusi, et Saksamaa hakkab Ukrainat tõsiselt abistama, kuid need purunesid peagi. Scholz on sõjalise abi asjus järjekindlalt kõhelnud, tundes ilmselt muret, et Venemaad mitte provotseerida ning hoida seeläbi Saksamaa ja NATO otsesest sõjast eemal.

Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus annab kantslerile volitused otsustada välisabi üle. Scholz kasutas seda võimu 2023. aasta jaanuaris, blokeerimaks Saksamaalt Leopard 2 tankide tarnimist Ukrainasse. Selle eest kritiseerisid teda opositsiooniparteid. Suurim kriitik oli Bundestagi kaitsekomisjoni esinaine Marie-Agnes Strack-Zimmermann, kes on ka Saksamaad valitsevasse „valgusfoori“ koalitsiooni kuuluva liberaalse FDP erakonna liige. Kombinatsioon siseriiklikust survest ja Joe Bideni administratsiooni kokkuleppest varustada Ukrainat USA Abramsi tankidega veenis Scholzi lõpuks taganema ja Leopardide tarne heaks kiitma.

Saksamaa panus on Ukrainale antava sõjalise abi väärtuselt teisel, protsendina aga alles 10. kohal.

2023. aasta teiseks pooleks oli Scholz muutunud otsustavamaks ja hakanud Ukrainale üha rohkem sõjalist abi osutama. Saksamaa panus on Ukrainale antava sõjalise toetuse väärtuselt USA järel teisel kohal. Ajavahemikul jaanuarist 2022 kuni jaanuarini 2024 on Berliin osutanud üle 22 miljardi euro väärtuses sõjalist, finants- ja humanitaarabi (sealhulgas 17,7 miljardit eurot sõjalist toetust). Selle eest kirjeldas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Scholzi Euroopa juhina.

Seevastu protsendina SKTst on Saksamaa abi alles 10. kohal. Selle näitaja järgi jääb tema 0,6-protsendine panus kaugele alla kolme esirinnas riigi omale: Eesti (3,55%), Taani (2,41%) ja Norra (1,72%). Pealegi on Saksamaa toetuse taas kahtluse alla seadnud arutelu Ukrainale Saksa-Rootsi õhk-maa tüüpi tiibrakettide Taurus andmise üle. Scholz tunneb muret, et neid pikamaarelvi võidakse kasutada Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide ründamiseks, tekitades seega eskaleerumisohtu.

Läbi kõhkluste tähtede poole

Marie-Agnes Strack-Zimmermann on olnud tugev Tauruste eestkõneleja. Bundestagis oli ta üks väheseid valitsuserakondade liikmeid, kes hääletas opositsioonilise CDU/CSU (Kristlik-Demokraatlik Liit ja Kristlik-Sotsiaalne Liit) fraktsiooni ettepaneku poolt neid rakette tarnida.

Kuid Scholz on jäänud kindlaks, kinnitades 5. märtsil 2024: „Kui tarnite relvasüsteemi ega mõtle seejuures, kuidas kontroll relvasüsteemi üle võiks toimuda ja kas te soovite omada kontrolli ja et see on võimalik ainult siis, kui Saksa sõdurid on asjaga seotud, ei tule see minu jaoks kõne allagi. Ja ma olen selles avalduses väga selgelt välja öelnud: mina olen kantsler ja seepärast see jääb nii!“ Strack-Zimmermann oli Scholzi avaldusest jahmunud ja vastas teravalt tema väitele, et Tauruste käsitsemiseks on vaja Saksa sõdureid, öeldes, et see „pole lihtsalt tõsi“.

Zeitenwende pole mitte ainult uue ajastu algus, vaid ka võimalus põhimõtted kahtluse alla seada ja valida teine tegutsemisviis.

Kaks aastat pärast ajastupöördekõnet on edusamme näha Bundeswehri reformi ja Ukrainale antava sõjalise abi juures. Kuid Scholzi järjekindel kõhklemine on tublisti vähendanud Saksamaa valitsuse usaldust tema vastu. Kantslerina on tal otsustusõigus, kuid tema tagasilükkamiste toon – Leopardi tankide tarnimise küsimuses 2023. aastal ja Tauruse tiibrakettide puhul tänavu – on põhjustanud tugevat kriitikat.

Zeitenwende pole mitte ainult uue ajastu algus, vaid ka võimalus põhimõtted kahtluse alla seada ja valida teine tegutsemisviis. Arutelud Ukraina abistamise üle jätkuvad edaspidigi ja Scholzil on veel võimalust asjad uuesti läbi mõelda. Meil jääb vaid loota, et ta seda teeb.