Venemaa 2021. aasta ohtude analüüs: pandeemiajärgne geopoliitika
International Threats for 2021: Geopolitics After the Pandemic. Moscow State Institute of International Relations, 2021
Vahel tuleb lugeda ka maailma teisiti tõlgendava poole toodetud materjale, et saada paremini aimu tema (soov)mõtlemisest.
Seotud artiklid
Kui sõber hakkas surema …
Maailmal ei ole retsepte ajaloo suurima rahuaja demograafilise katastroofi peatamiseks, eriti kuna patsient ise keeldub surmahaigust tunnistamast.
Venemaa välispoliitiline manööver
Venemaa puhastab endale enesekindlalt ja kaotusi arvestamata teed kõige paremate suhete sisseseadmiseks Euroopa Liiduga.
Eesti välispoliitika mälupoliitilisest horisondist
Kui palju mõõdutunnet peaksime säilitama oma ajalookäsitluse Euroopa peavoolu osaks kantimise ristiretkel?
Venemaa, NATO ja uus strateegiline kontseptsioon
Õigel moel rakendatuna võib strateegiline kontseptsioon muuta liitlaste suhtumise Venemaasse ühtseks, luua selgust NATO kavatsustesse Moskva suhtes ning panna aluse konstruktiivsematele suhetele tulevikus.
Läti välispoliitika: edasi läbi raskete aegade
Edukas välispoliitika on võimalik ainult siis, kui vahendid ja eesmärgid on tasakaalus. Viimastel aastatel on Läti välispoliitikas vahendid kippunud eesmärkide ees domineerima.
Hurtsiku rohetav, hägune ja moonutav aknaruut
Eesti riigi noorus ja väiksus ning ajaloolised iseärasused ongi üks põhjus, miks siinmail ei ole säärast välispoliitilist debatti kui näiteks USAs, Suurbritannias või Prantsusmaal.
Vähem teraapiat, rohkem strateegiat!
Eesti mõjutamishoovad on loomulikult väiksemad kui suurriikidel, kuid ka meie nõudmised ja huvid on pisemad ja omad lahendusteed peavad kusagil olema ka meie jaoks.
Venemaalt, Euroopa-armastusega
Vaadeldav raamat peaks olema Eesti lugejale huvitav mitmes mõttes. See annab pildi Euroopa Liidu arengutest ja Venemaa ning ELi suhete keerukusest teise osapoole silmade läbi. Mingil määral saab siit aimu ka selle kohta, kuidas tajutakse Venemaal iseenda seisundit ja valikuvõimalusi.
Putinismi olemus
"Putin" ei ole mitte praeguse režiimi looja, vaid pseudonüüm või üldnimi, mis väljendab kujunenud jõudude vahekorda väga kitsas isikuteringis, kes võtavad vastu kõik tähtsamad otsused.
Medvedevi leping
Venemaa ettepanek sõlmida Euroopa uue julgeolekuarhitekuuri leping vaevalt et teoks saab. Küll aga võib Moskva välja võidelda endale soodsamaid reforme OSCEs ning heldemaid pakkumisi partnerlussuheteks NATO ja ELiga.
Kuidas suhtuda Venemaa välispoliitika “humanitaarsesse dimensiooni”?
Venemaa eesmärgid ühtse "vene diasporaa" kujundamiseks ja Eesti riigi soov siin elavat venekeelset elanikkonda paremini integreerida on omavahel võistlevad kontseptsioonid.
Pragmaatilise välispoliitika ja riiklike huvide järgimise kasust
Eesti tähtsaimateks riiklikeks huvideks on meie ühiskonna õitseng ja julgeolek, mistõttu just need peavad alati seisma meie välispoliitika keskmes.
Venemaa ja Lääs: mäng reeglite järgi?
Venemaa ei ole enam kaugeltki revolutsiooniline jõud, vaid peab positsioonisõda normide ja väärtuste tõlgendamise pärast, pidades neid samas universaalselt kehtivaks.
Liberaalne pilk Vene välispoliitikale
Vene liberaalidel ei ole ühist positsiooni ega õigupoolest üldse mingit positsiooni küsimustes, mis puudutavad välispoliitikat, Venemaa kohta maailmas ja eriti suhteid Läänega. Lilija Ševtsova püüab asja parandada.
Washingtoni ja Moskva suhted Obama-ajastul
Hoolimata tervest reast nõrkustest on Venemaa maailmas üks väheseid riike, kus endiselt pühendutakse strateegilisele mõtlemisele. See muudab Moskva nii Washingtoni võimalikuks vastaseks kui ka võimalikuks oluliseks partneriks.
Saksamaa ja Venemaa – Onu Vladi karukaisutus
Saksamaa suhted Vladimir Putini Venemaaga on tänapäeva Euroopa poliitika üks hämmastavamaid ja muret tekitavamaid külgi. Saksamaa on nii Venemaa suurim kaubanduspartner kui ka suurim liitlane. Just Saksamaa tõkestas NATO laienemise. Just Saksamaa muutis ELi esialgu karmi suhtumist pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse.