Vene Leviathani tagasitulek
Sergei Medvedev. Return of the Russian Leviathan. Polity Press, 2019
Sergei Medvedev on üdini venelane ja mõistab hästi Euroopat. Ometi lükkab ta haaravalt ja kõnekalt ümber illusiooni Venemaast kui Euroopast osast, mis naaseb, kui Vladimir Putin lahkub. Venemaa absolutistliku mineviku rituaalid, diskursus ja võimuvormid kummitavad jätkuvalt Venemaa olevikku? Medvedev selgitab, kuidas ja miks.
Seotud artiklid
Kanaarilinnu surm söekaevanduses ehk Islandi rahanduslik kokkuvarisemine
Islandi pangandussüsteemi kokkuvarisemise taga seisis kodumaine ülbus, finantssektori kontrollimatu riskimine, täiesti ebaõnnestunud regulatsioon ning muidugi tublisti ikka esinevat rumalust ja ahnust.
Hispaania lagunemine? See on küll viimane mure…
Demokraatia tugevus seisneb selles, et surve ja pinged maandatakse progressi ja muutusi tagavate mehhanismidega.
Perestroika imelaps Valgevene
Kas Aleksandr Lukašenka nüüdne soov Läänega tihedamalt suhelda tähendab teibi ja naeltega paigatud kommunismi murenemist?
Hiiglase ärkamine
Kõik see, mis on juhtunud Ukraina avalikkusega viimase aasta jooksul, meenutab hiiglase ärkamist. Justkui liliputtide maale sattunud Gulliver, kes ennast aeglaselt ringutades ümber pöörab, uniseid silmi hõõrub ja jääb siis veidi üllatunult enda ümber kaigaste ja vankritega sebivaid inimesi põrnitsema.
Milline on uus Ukraina?
Ukraina on integreerimiseks liiga suur, liiga vaene ja liiga nõukogulik, oli senine Euroopa Liidus levinud arusaam. Nüüd on aeg see nukker paradigma teisiti mõtestada.
Mis on ja mis ei ole demokraatia edendamine?
Viimasel kuul Ukrainas arenenud sündmused ühtaegu üllatasid ja vaimustasid suuremat osa inimesi vabas maailmas. Ukraina demokraadid seisid külg külje kõrval külma käes, nõudes oma valitsuselt seda, mida meie, demokraatlike riikide kodanikud, peame enesestmõistetavaks — vabu ja ausaid valimisi. Nende veendumuste tugevus, rahumeelsetes meetodites avalduv jõud ja rahva võime ennast mobiliseerida toob kahtlemata rõõmutunde kõigi demokraatiat hindavate inimeste südamesse.
Galantne kavaler või impotentne vägistaja?
Üks asi, mille poolest tänapäeva Venemaa erineb 1980. aastate Venemaast, on see, et faustlikud väiketehingud võimuga tagavad peale vabaduse ja positsiooni ka väga suure raha. Näiteks Kremli peapropagandistil Gleb Pavlovskil on lisaks muudele äridele ka väike küünlavabrik Ukrainas. Sealse valimiskampaania ajal müüb Pavlovski koos veel mõnede alati ja kõigeks valmis Pavlovskijugend'i liikmetega oma mitte esimeses värskuses teeneid kohalikule võimuparteile — ja seda mitte lihtsalt suure raha eest, vaid väga suure raha eest.
Mida teha Moldova külmutatud konfliktiga?
Ukraina president Viktor Juštšenko võrdles mullu detsembris Ukraina Oranži revolutsiooni Berliini müüri langemisega 1989. aastal. Paljud pidasid seda ilmseks liialduseks. Kuid samas on paralleel 1989. aastaga ka mitmeti põhjendatav. Just 2004. aastal teostus NATO ja Euroopa Liidu laienemine, mis fikseeris jõuvahekorra muutumise Euroopas.
Bushi doktriin ja Kesk-Euroopa
Kui Poola president Aleksander Kwasniewski pöördus 2004. aasta 31. detsembril oma traditsioonilise, sedapuhku viimase uusaastaläkitusega rahva poole, võis tema kõnes täheldada kerget pööret suurematele teemadele osaks langevate rõhuasetuste osas. See oli kõne, milles Euroopa ja Euroopa probleemid olid tugevalt esiplaanil, samal ajal kui muudest rahvusvahelistest küsimustest kurdina mööda mindi.
21. sajand kui maailma vabaduse võimalus
Tuntud Briti mõtleja ja akadeemik, Oxfordi St. Anthony kolledži Euroopa õpingute keskuse ja Stanfordi Hooveri instituudi külalisprofessor, on lisaks senisele seitsmele raamatule üllitanud teose, mis igale välispoliitika huvilisele võiks huvi pakkuda. Me kõik teame, et 21. sajandi algus on kaasa toonud palju pingeid Lääne ehk Euroopa ja Ameerika suhetes. Selletõttu on T. G. Ashi raamat eriti ajakohane lugemine neile, kes soovivad paremini mõista Lääne või Läände kuuluva “meie” omavahelist nääklemist, tegelikke ja sisulisi ohte ja väljakutseid ning probleeme ja võimalusi nendele ohtudele ja väljakutsetele vastu seista.
Jeremy Rifkini linnuperspektiivis Euroopa Liit
Need, kellele meeldib John Lennoni laul “Imagine”, unistajate ja idealistide lemmiklugu, ehk ka teavad, et seda peetakse üheks lääne kultuuri kauneimaks tulevikuvisiooniks. Lennoni maailmas pole enam sõdu, sest pole enam agressiivset rahvusriiklust ning tõe monopoli nimel võistlevaid ideoloogiaid ja religioone; inimesed naudivad seal hetkes elamist ega kraba pidevas ilmajäämishirmus üksteise eest hüvesid ära; seal pole puudust ega nälga, sest Maa ande jagatakse üksteisega vennalikult.
Bosnia ja Kosovo riigiloomise õppetunnid
Endine Jugoslaavia oli koht, mis seadis külma sõja järgse Euroopa riigiloome raskustega esimest korda silmitsi. Kohapeal koges neid raskusi ka Karin Maandi.
Mida teha tumeda minevikuga?
Enamik natsikurjategijaid on ammu oma karistuse saanud, ent kommunismi kuritegude arutamisest ei taha vähemalt Venemaa eriti midagi kuulda.
Külma sõja järgse ajastu lõpp
Euroopa võiks Venemaa suhtes ajada heasoovliku hoolimatuse poliitikat, soovitab president Ilves.
Kaadreid Groznõist – pilk fassaadi taha
Milline on tegelik elu Tšetšeenias? Tõsiselt-võetavat infot Põhja-Kaukaasiast pole eriti palju. Anna Politkovskaja 2003. aasta kirjeldused Putini sõja õudustest maalisid sellest piirkonnast üsna masendava pildi. Eesti ajakirjaniku Jaanus Piirsalu blogis vahendatud esmamulje Groznõist veebruaris 2008 oli ent positiivne - ei märkigi sõjast, kõikjal uued majad, sile asfalt.
Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamine: mis saab edasi?
Kaukasuse põhja- ja lõunakülg on teineteisest liiga suures sõltuvuses, et kriis mäestiku ühel küljel jätaks puudutamata teise külje.