Uued raketid, õõnestavad normid: Euroopa valikud pärast INF-lepingu kokkuvarisemist
Dominika Kunertova, 2021
Põhjalik analüüs keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kokkuvarisemise ja uue põlvkonna rakettide väljatöötamise tagajärgedest Euroopa julgeolekule. Soovitused, mida teha nii lühikeses, keskmises kui pikemas vaates, nende seas dialoog Venemaaga ja uus relvastuskontrolli arhitektuur Euroopas.
Seotud artiklid
Kriis taandudes laskub Ukrainale ebaselguse udu
Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu 22. aprilli teadaanne, et Venemaa tõmbab 7. aprillil alustatud välkõppusele koondatud väed tagasi, on tekitanud samavõrra segadust kui kergendust. Sellest teatest möödunud aja jooksul on Bideni administratsiooni avaldused ja kavandatav Bideni-Putini tippkohtumine segadust pigem lisanud kui hajutanud.
Venemaa luure tegudele tuleb avalikult vastu seista
Vastuluures ei saa katla ühes nurgas tummisemat suppi keeta – vajalik on rahvusvaheline koostöö. Ignoreerida vastuvõetamatuid tegusid mujal või neid maha vaikida oma kodus tähendab rohkem ohvreid tulevikus.
Lääne esmased õppetunnid Venemaa Ukraina-vastases tegevuses
Miks päriselt Venemaa koondab vägesid Ukrainasse ja selle ümber, teab vaid president Vladimir Putin ja talle lähedal seisev sisering, kuid oleks rumal uskuda, et see jõudemonstratsioon pole seotud signaalidega, mida Moskva Kiievist ja lääneriikide pealinnadest saab. Lääneriigid ei tohi Venemaa infooperatsioonidest ja vägede koondamisest end päriselt ega näiliselt heidutada lasta.
Kas lääne üksmeelsest toetusest Ukrainale piisab Kremli heidutamiseks?
Lääne praegune reaktsioon Venemaa provokatiivsetele ähvardustele on tähelepanuväärselt operatiivne ja konkreetne, kuid soovitud mõju saavutamiseks peavad poliitilistele avaldustele järgnema olulised praktilised sammud.
Vene oht püsib, Hiina oma suureneb
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja tavapärased ohud kusagile kadunud. Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Kuuldused sõjast: Venemaa üllatab taas Ukrainas?
Kuum infosõda, hiiliv eskaleerumine ning teised hoiatavad märgid ja arengud viitavad sellele, et Venemaa valmistub uueks rünnakuks Ukraina vastu. Kas oodata on Donbassi annekteerimist, täieulatuslikke sõjalisi operatsioone või Venemaa „rahuvalvajate“ paigutamist Ukrainasse?
Venemaa propageerib Krimmi noorte seas sõjakultust
Venemaa propageerib okupeeritud Krimmis noorte seas sihikindlalt ja ulatuslikult militariseerimist. Eesmärgiks on isiksuse allasurumine ning sõnakuulelike ja motiveeritud sõdurite koolitamine Venemaa relvajõududele. Militariseerimine algab juba lasteaiast või isegi lapse sünniga ning tipneb ebaseadusliku ajateenistusega, millest kõrvalehoidjaid ootab rahatrahv ja avalik hukkamõist.
Ühendkuningriigi uus sõjaline arengukava Baltimaades kindlustunnet ei ärata
Kuidas mõjutavad märtsi keskpaigas avaldatud Ühendkuningriigi julgeoleku-, kaitse-, arengu- ja välispoliitika visioonid ning kaitseväe arengukava brittide sõjalist kohalolekut ja tegevuste aktiivsust Kirde-Euroopas ja konkreetselt Eestis?
USA peab Trumpi ametiaja järel taastama juhirolli NATOs, kuid ka Euroopa liitlased peaksid aktiivsemad olema
Nagu mõned loomad, nii on ka mõned liitlased võrdsemad kui teised. Ehkki ametlikult teeb NATO otsuseid konsensuse alusel, mis põhineb kõigi liitlaste ühisel seisukohal, võivad alliansi otsuseid praktikas ebaproportsionaalselt kujundada suuremate liikmesriikide, eriti USA vaated.
Neli peamist trendi Venemaa sõjalise võime arengus
Nagu kõikides maailma hiigelorganisatsioonides, ei toimu ka Venemaa relvajõududes muudatused üleöö ega isegi mitte igal aastal. Samas võib kümne aasta jooksul muutuda üsnagi palju. Vaadates natuke ajas tagasi ja edasi, võib Venemaa sõjalise võime arengus välja tuua neli peamist trendi.
Toimetulek rahutus Arktikas: Taani suurriikide huviväljas
Hiina, Venemaa ja USA rivaalitsemine põhjapolaarpiirkonnas on pannud Taani surve alla, nõudes Kopenhaagenilt üha suuremat pingutust, et kuningriigi kõik osad koos hoida.
Venemaa strateegilised huvid ja tegevused Balti piirkonnas
Heinrich Brauß, Dr. András Rácz. Russia’s Strategic Interests and Actions in the Baltic Region. Berlin, German Council on Foreign Relations, 2021
Mugavussuhe: Vene-Hiina kaitsekoostöö
Konrad Muzyka, Rukmani Gupta. A Relationship of Convenience: Russian-Chinese Defence Cooperation. Tallinn, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2020
„NATO-matsioon“: juhtimisstrateegiad tehisintellekti ajastul
Andrea Gilli. “NATO-Mation”: Strategies for Leading in the Age of Artificial Intelligence. Rooma, NATO Defense College, 2020
Pilk pärslaste peegli taha: Iraani tuumaläbirääkimised pakuvad kevadel diplomaatilist tulevärki
Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni meeskond on asunud Iraani tuumaleppega jõuliselt edasi liikuma. Biden sai küll pärandiks mänguväljal tugevad kaardid, kuid vastane on ometigi tülikas, sest alati pole kerge mõista, mis mängu Iraan täpselt mängib. Kuidas tõlgendada Iraani praegusi üsna sõjakaid sõnumeid, mida lähikuudel ilmselt veelgi kuulda saame?
„Kaitsva kindluse“ asemel „hüppelauaks“?
Venemaa (teoreetiline) Valgevene allaneelamine: mõju Intermariumi piirkonnale