Jäta menüü vahele
Nr 207 • November 2021

Zapad-2021 õppetunnid – võidu võtab see, kes esimesena reageerib

10.–16. septembrini viisid Venemaa ja tema liitlane Valgevene läbi juhtimis- ja staabiõppuse Zapad-2021 aktiivse faasi. Zapadiga katsetatakse Venemaa sõjapidamisvõimet Lääne operatiivsuunal ning seega on selle iseloom tugevasti NATO-vastane. Nii on alati olnud.

Konrad Muzyka
Konrad Muzyka

kaitseanalüütik ja Rochan Consultingu direktor

Reuters/Scanpix
Venemaa õhudessantväelased ootamas minekut tänavusele õppusele Zapad. Foto: Reuters/Scanpix

Õppuse peaeesmärk on katsetada, kuidas saaks Venemaa-Valgevene ühine regionaalne väegrupeering (RVG) piirkondlikus konfliktis hakkama NATO juhitavate vägedega. See tähendab sõjalisi operatsioone tehnilises üleolekus relvajõudude vastu.

Õppusega katsetatakse Venemaa ja Valgevene relvajõudude suutlikkust mobilisatsiooni teostada, väeüksusi luua ja siirda, neid välitingimustes ülal pidada ning operatsioone läbi viia terves tavasõja spektris.

Venemaa perspektiivist lõimitakse Zapadil Valgevene relvajõude RVGsse, peamisse Venemaa-Valgevene grupeeringusse, mis on mõeldud teostama ühiseid lahingoperatsioone.

Pärast külma sõda suurim Zapad

Zapad-2021 toimus ajal, mil Lääne ja Venemaa suhted olid jõudnud madalaimasse punkti alates külma sõja lõpust. Euroopa Liidu otsus toetada pärast 2020. aasta augusti Valgevene presidendivalimisi Lukašenka-vastast opositsiooni on Ida-Lääne lõhet veelgi süvendanud.

Niisiis polnud üllatav, et selle aasta Zapad oli külma sõja järgse perioodi suurim. Õppuse peamine tegevuspaik oli küll Venemaa põhiterritoorium, ent Zapadi vältel ja sellele eelnenud kuudel korraldasid Venemaa ja Valgevene ohtrasti väiksemaid õppusi, mis NATO vaatepunktist peaksid tekitama veel enam muret kui õppuse aktiivne faas.

Märtsis Venemaa relvajõudude alustatu osutus pärast külma sõja lõppu nende suurimaks siirmisõppuseks, mis polnud vahetult seotud käimasolevate sõjaliste operatsioonidega

Märtsis Venemaa relvajõudude alustatu osutus pärast külma sõja lõppu nende suurimaks siirmisõppuseks, mis polnud vahetult seotud käimasolevate sõjaliste operatsioonidega. Paari nädalaga siiris Moskva Voronežist lõunasse Pogonovo sõjaväepolügoonile märkimisväärseid üksusi 41. armeest (tehnika viidi sinna märtsi ja oktoobri vahel). Ühtlasi saadeti 58. armee õhudessantvägesid ja muid elemente Krimmi poolsaarele. Aprilli keskpaigaks oli Venemaa siirnud Ukraina lähedusse nelja üldvägede armee elemente (sealhulgas kahe armee omi, mis paiknevad Ukraina läheduses alaliselt), kusjuures poolsaarele saadeti senisele lisaks õhudessantvägesid.

See näitab, et ühe kuu jooksul suudab Venemaa kopsakate kontingentidega tugevdada igasugust telge Lääne ja Lõuna operatsioonitandril. Niisiis võivad nad saavutada piirkondades, mida nad peavad kõige enam ohustatuks, suhteliselt kiiresti üleoleku lahinguvõimsuses, elavjõus ja varustuses. Või siis piirkondades, mida Venemaal on kavas rünnata.

Logistika on otsustav

Venemaa sõjaliste ettevalmistuste tuumaks on tõhus logistika ja koostöö relvajõudude ning kohaliku ja föderaalvõimu erinevate tasandite vahel. Zapad süvendas veel arusaama, et sõja korral NATO vastu kaasataks riik tervikuna.

Näiteks augustis Viiburi sadamas läbi viidud logistikaõppus, mille käigus Kaliningradi oblastisse siirdi täiendavalt tanke T-72B3M, hõlmas piirivalvureid, tolliametnikke, eriolukordade ministeeriumi ja siseministeeriumi töötajaid ning sõjaväelasi. Samuti augustis peetud päästeõppusel Zaštšita-2021 loodi hädaolukordade ühisgruppe, mis reageerisid kiirgus- ja tuumariskidele mereväebaasis ja Kurski aatomielektrijaamas. Sellest õppusest võtsid osa väljavalitud töötajad relvajõududest, Rosatomist, kaitseministeeriumist, eriolukordade ministeeriumist, Sevmašist, Zvjozdotška laevatehasest ja kohalikest omavalitsustest.

Veel varem, juulis, korraldas Venemaa rahvuskaart (Rosgvardija) õppuse Zaslon-2021. Rosgvardijale võib anda ülesande tagada julgeolek tagalas, ent samuti viia läbi kineetilisi operatsioone „relvastatud bandiitide“ ja „terroristide“ vastu. Lahinguolukorras tegutseb Rosgvardija osava mässutõrjeväena, mille kohustuseks on kontrollida okupeeritud alasid ning teostada mässuliste vastu väikese intensiivsusega operatsioone.

Ehkki Valgevene relvajõududel on Venemaa juhitavate operatsioonide toetamiseks pakkuda täiendavat elavjõudu ja tehnikat, kujutab Valgevene Moskvale peamiselt eelpaigutatud logistikasõlme. Riigis paikneb üle 30 lao koos kõigega, mida NATO-vastasteks sõjalisteks operatsioonideks vaja läheb. See tähendab tanke, soomukeid, suurtükke, õli, määrdeaineid, aga ka riidevarustust ja toitu. Venemaa on vastutav neis baasides piisavate varude alalhoidmise eest.

See koostöö suurendab veelgi Vene vägede valmisolekut NATO vastu sõdida. Vene planeerijad ei pea liigselt muretsema oma vägede logistilise jalajälje ega suutlikkuse pärast sõdida esialgse kaitsetegevuse vältel Valgevenes või siis ründetegevuse käigus Poolas või Lätis ja Leedus. Igatahes prooviti Zapadiga järele ka Venemaa suutlikkus varustada Valgevenes asuvaid ladusid.

Õppuse aktiivne faas toimus mitmel Valgevene ja Vene polügoonil ning tõi selgust mitmesse sõjalisse kontseptsiooni.

Valgevene relvajõududest ei oodata iseseisvate operatsioonide läbiviimist, kui võib-olla mitte arvestada väheseid eriüksusi. Maaväed võitlevad üksnes suurema, Venemaa juhitava grupeeringu raames.

Järeldused õppustest

Zapad-2021 kinnitas, et Venemaa 31. õhudessantbrigaad tegutseb paindliku kõrgvalmidusega kiirreageerimisväena, mis suudab mõnda rindelõiku tugevdada. Õppusega kinnitati ühtlasi rõhuasetust õhudessantoperatsioonidele. Kui see vägi teeb dessandi oma koosseisulise varustusega, suudab ta tähtsat maastikku hoida kuni suurema tulejõu ja soomuskaitsega maaväeüksuste saabumiseni, teostada tiibrünnakuid või hoida kinni vastasjõudude reservide saabumist.

Valgevenes paikneb üle 30 lao koos kõigega, mida NATO-vastasteks sõjalisteks operatsioonideks vaja läheb. Venemaa on vastutav neis baasides piisavate varude alalhoidmise eest.

Tänavune õppus ei tundunud sisaldavat tuumakomponenti. 2017. aastal toimus Zapadi paiku suur strateegiliste raketivägede hajutamise harjutus ja kaks mandritevaheliste ballistiliste rakettide starti. Sel aastal katsetati vaid ühe Tu-95-ga Lääne sõjaväeringkonnas õhutõrjet. Küll aga toimus tänavu veel kaks lühimaa ballistiliste rakettide starti, mis hüpoteetiliselt võisid kätkeda tuumakomponenti. Siiski pole see kinnitust leidnud.

Kas see ütleb midagi selle kohta, kuidas konflikt NATOga võiks lõppeda? Kas Venemaa usub tugevamini oma tavajõudude heidutusse NATO suhtes? Praegu napib tõendusmaterjali ning liiga vara on järeldada, et Venemaa peab oma tavavägede suutlikkust piisavaks, et pidada Põhja- Atlandi alliansiga täiemõõdulist konflikti.

Venemaa kaitseoperatsioonides tundub põhilise kontseptsioonina manööverkaitse. Sellega püütakse NATOt sundida liikuma suunas, mis on Venemaa vaatepunktist soodus, piirata tema liikumisi miiniväljade abil ning purustada siis tema vägesid suurtükilöökidega.

NATO ja Venemaa vahel sõja puhkemise korral saavutab võidu see, kes esimesena oma jõud mobiliseerib ja siirab.

Lõpuks on sõjaline juhtkond endiselt mures NATO massiliste raketi- ja õhurünnakute pärast, mis võivad toimuda sõja algfaasis ning halvata Vene-Valgevene vägesid sedavõrd, et tavajõudude vastus osutub ebatõhusaks. Ilmne on rõhuasetus õhutõrje suutlikkusele avada tuld erineval kõrgusel ja erineva kiirusega liikuvate sihtmärkide pihta.

Kes võtab võidu?

NATO ja Venemaa vahel sõja puhkemise korral saavutab võidu see, kes esimesena oma jõud mobiliseerib ja siirab. Kiire mobilisatsioon leiab aset tänu kindralstaabi ja tsiviilvõimude tihedale koostööle. Valmidust tõstetakse investeeringutega Venemaa relvajõudude mobiilsusse.

Kui NATO täheldab esimesi märke Vene vägede aktiveerimisest Valgevenes või Balti riikide lähedal, peab ta kõige teravamas ohus piirkondadesse kiiresti ette siirma oma õhutõrje ja maavägede üksusi.

Märtsist septembrini toimunud õppustel näidati, et Venemaa suudab oma vägesid kiiresti igale teljele siirda ning neid määramata aja üleval pidada. NATOga võrreldes kuulub Venemaale üleolek vägede mobiilsuses ja siirdavuses. Sama kehtib suurtükiväe, integreeritud õhutõrje, elektroonilise sõjapidamise, tankija mehhaniseeritud vägede suuruse kohta. Kui NATO täheldab esimesi märke Vene vägede aktiveerimisest Valgevenes või Balti riikide lähedal, peab ta kõige teravamas ohus piirkondadesse kiiresti ette siirma oma õhutõrje ja maavägede üksusi. Viivitused tähendaksid, et tavakonflikt Venemaaga osutub lühiajaliseks ning tõenäoliselt ei tule NATO võitjaks.

Reuters/Scanpix
Õppus Zapad-2021 Nižni Novgorodi oblastis Mulino polügoonil tänavu 11. septembril. Peale Venemaa ja Valgevene osalesid õppusel ka Armeenia, India, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Mongoolia sõjaväelased. Foto: Reuters/Scanpix

Seotud artiklid