Türgi: probleemi partner?
Kreeka Euroopa ja välispoliitika sihtasutus, 2021
Kreeka hinnangul ei ole Euroopa Liit 2021. aastal põgeniketulvaks paremini valmis kui 2015. aastal. ELi ja Türgi rändelepe küll peab veel, kuid Türgi kui partner triivib aina enam läänest eemale.
Seotud artiklid
Lelde Luik: Liberaalset rahvusvahelist korda vaidlustamas? Aasia riikide reaktsioone Venemaa sissetungile Ukrainasse
Aasia riikide reageeringuid Ukraina sõjale iseloomustab ühine austus rahvusvahelise korra printsiipide suhtes. Samal ajal hoidutakse Venemaad otsesõnu hukka mõistmast, mis lääneriikide vaatest jääb arusaamatuks ebamäärasuseks. Kagu-Aasia riikide juhtumid illustreerivad, et läänelik narratiiv Ukraina sõjast pole universaalne.
Kristi Raik: Lääne habras ühtsus
Vene-poliitika kujundamine liitlaste seas nõuab endiselt palju vaeva. Kui NATO riigid ei suuda sõjast õppida seda, et ka meie peame võtma endale kohustuse vajadusel Ukraina eest surra, jääb Euroopa ühtsus üürikeseks.
Kuidas ühendustest said relvad
Euroopa Välissuhete Nõukogu direktori Mark Leonardi 2021. aastal ilmunud raamat "The Age of Unpeace" („Ebarahu aeg“), mis eesti keeles ilmus eelmise aasta jõulu eel, on lugejatele sissejuhatus majandusliku sõltuvuse ja riikide lõimumise riskidest.
Prantsusmaa kui Euroopa eest kõneleja Indo-Vaikse ookeani piirkonnas
Kasvava strateegilise tähtsusega Indo-Vaikse ookeani regiooni stabiilsuseks on võtmetähtsusega Prantsusmaa eestvedaja roll Euroopa Liidus ning viimase ühine pingutus koos Ameerika Ühendriikide ja teiste piirkonna partneritega.
Can Kasapoğlu: Lääs tegi kurdi terroristidele relvi andes suure vea
Lääneriigid peaksid enne, kui nad nõuavad Türgilt kurdi terroristidega aastakümnetepikkuse konflikti rahumeelset lahendamist, mõtlema, kas Ukraina sõjale on võimalik leida rahumeelne lahendus, istudes ühe laua taha Butša veresauna korraldajatega, ütleb Türgi mõttekoja Majandus- ja Välispoliitikauuringute Keskus (EDAM) julgeoleku ja kaitse uurimisprogrammi direktor Can Kasapoğlu.
Sõda nõuab eurooplastelt kannatlikku meelt
Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud majanduslikult keerulise olukorra, kuid pärast energiasektori kohandumist taastub varasem heaolu. Mõni aasta säästlikumat elu demokraatlike väärtuste püsimise nimel on pingutust väärt.
Võit sõjarindel ei tohi jääda Ukraina ainsaks võiduks
Vaid pidev võitlus korruptsiooni vastu ja selge tee õigusriigi ülesehitamisele aitab Ukraina lähemale riikidele, kelle hulgas ukrainlased olla soovivad.
Väliskogukonnad tugevdavad Eesti julgeolekut
Kas ja kuidas väljaspool oma päritolumaad elavad inimesed saaksid aidata kaasa päritolumaa julgeolekule, millised on Eesti ja teiste riikide kogemused siin ning kas see on poliitikasuund, millega riigid aktiivselt tegelevad?
Gruusia vaikne eemaldumine Läänest
Nii nagu on raske öelda, kas üks konkreetne sündmus viimase paarikümne aasta sees märgistab Venemaa otsustavat irdumist demokraatlikult arenguteelt, nii on seda raske öelda viimase kümne aasta Gruusia sündmuste kohta. Ometi on see irdumine toimunud ja seda Eesti, Euroopa Liidu, USA, kõigi Gruusia Lääne sõprade jõuetute katsete saatel Gruusiat rajal hoida.
Kas ühehäälsuse aeg Euroopa Liidu välispoliitikas on ümber?
Eesti võiks toetada ühehäälsusest loobumist ja enamushääletusele üleminekut Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste tegemisel, kuid seda vaid valitud poliitikavaldkondades ning viisil, mis ei eelda kehtivate liidu aluslepingute muutmist, leiavad riigikogu väliskomisjoni tellitud uuringu autorid.
Soome välkkiire pööre NATO poole
Kui Venemaa tungis jõhkralt Ukrainale kallale, võeti Soomes omaks arusaam, et julgeolekukeskkond on üleöö kardinaalselt muutunud. Avalik arvamus pakkus kindlat vundamenti poliitilisele arengule, mille käigus on Soome oma julgeolekupoliitika kiiresti ümber hinnanud.
Isolatsionismist ja neutraliteedist liidusolidaarsuseni – Rootsi tee NATO liikmeks
Kui Rootsi peaministri Magdalena Anderssoni valitsus esitas 18. mail Brüsselis NATO peakorteris Rootsi avalduse NATOga liituda, peeti seda mitmel pool õigusega ajalooliseks sündmuseks. Aga miks see juhtus? Ja miks pealtnäha nii kiiresti? Arusaamiseks on vaja arvesse võtta nii Rootsi julgeolekupoliitika minevikku kui ka hiljutisi arenguid.
Madridist edasi: tugevdatud kaitsehoiaku strateegia elluviimine
Kõige raualõhnalise ja külma sõja hõngulise kõrval, millega NATO liitlased teevad täiendavaid ja kiireid kaitseinvesteeringuid, näitas allianss ennast Madridi tippkohtumisel nüüdisaegse organisatsioonina, kes suudab liitlaste huvid kokku tuua ja lisaväärtust pakkuda ka uute tehnoloogiate vallas.
Kolme mere algatus: analüüsides riiklikke vaatenurki
Läti Rahvusvaheliste Suhete Instituut, 2022
Mida me võlgneme tulevikule: miljoniaastane vaade
William MacAskill (Oneworld Publications, 2022)
