Sõjalised võimekused Euroopas: raamistik kvalitatiivse mõõtme hindamiseks
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Euroopa pühendub taas rohkem heidutusele ja kaitsele. Kas Euroopa relvajõududel on piisavalt suutlikkust täita neile seatud ootusi? Seitse Euroopa asjatundjat uurivad sõjalise võimekuse hindamisel tähtsaid tegureid.
Seotud artiklid
Traian Băsescu: on selge, et Venemaa on ohuks kõikidele Musta mere riikidele
Rumeenia saab hästi läbi Türgiga ja üritab võidelda Vene propagandaga Moldovas.
Kas Venemaa ja Saksamaa koostöö võib tuua kaasa ajaloo kordumise?
Milline on meie geopoliitiline olukord?
Kakskümmend aastat Tšehhi, Ungari ja Poola liitumisest NATOga: eile, täna ja homme
NATO liikmesriikide hulk on 20 aastaga kasvanud kuueteistkümnelt kahekümne üheksani.
Ukraina okkaline tee NATOsse: võimatu või võimalik?
Donbassi kujunemine külmutatud konflikti alaks on Ukraina NATO püüdlustele hukatuslik.
Millisena paistab Brexit sisejulgeolekualase koostöö perspektiivist
Ühendkuningriigi leppeta lahkumine Euroopa Liidust oleks kõige kahjulikum võimalus.
Piiride naasmine
Uue lahkjoone tekkimise vältimine Euroopa kirdeperifeerias kindlustaks, et demokraatiale ülemineku protsess võib taas alustada jõu kogumist Ida-Euroopas – ning kunagi ehk ka Venemaal endal.
Baltimaade tulevase julgeolekukeskkonna ennustamisest
Kuidas muutuv maailm kujundab Läänemere piirkonna homset nägu.
Riigikaitse Euroopas majanduskriisi ajal
Üks majanduskriisi tagajärgedest on olnud ka kaitsekulutuste märgatav langus.
Tavarelvastuse piiramine Euroopas – taastuv suurus või kustuv täht?
Mõned aastad tagasi kirjutasin Diplomaatias artikli relvastuskontrollist ja desarmeerimisest. Muuhulgas käsitlesin seal ka Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingut ja selle ümber toimuvat.
Prantsusmaa ja NATO: ajalugu, tänapäev ja tulevik
Kas Prantsusmaa tänavune taasliitumine NATO sõjalise tiivaga on sisuline samm või hoopis sümboolne käik olemasoleva formaliseerimiseks?
Iraagi sõda on hävitanud julgeolekupoliitilise konsensuse Taanis
Iraagi sõda lõi sügava lõhe Euroopa Liidu riikide vahele: omavahel vastandusid ühelt poolt Ameerika juhitavat invasiooni pooldavad ja teiselt poolt seda vastustavad riigid. Samasugune lõhe tekkis Taani parlamendis Folketingis, kus otsus invasioonis osalemise kohta tehti väikese häälteenamusega, mille moodustasid kaks paremtsentristlikku valitsusparteid ja paremäärmuslik Taani Rahvapartei. Esimest korda ajaloos saadeti Taani sõdurid sõtta ilma parlamendi ülekaaluka enamuse toetuseta. See hävitas hoobilt Taani poliitilise spektri 15 aastat kestnud julgeolekupoliitilise konsensuse (kui välja jätta parem- ja vasak-äärmuslikud erakonnad).
Euroopa julgeolek ja selle piiratus
Katsed luua Euroopa Liidule oma kaitsestruktuurid on peaaegu sama vanad kui Euroopa Liit ise. 50 aastat tagasi loodigi lisaks Euroopa Söe ja Terase Ühendusele (ECSC) ja Euroopa Majandusühendusele (EEC) ka Euroopa Kaitseühendus (EDC), tunduvalt kaugemale ulatav kontseptsioon kui need, millest viimastel aastatel Euroopas juttu on olnud.
08.08.2008 ja Lääne uus julgeolekuparadigma
Vene sõda Gruusias peaks kinnitama ka suurimaile skeptikuile ning optimistlikematele lillelastele, et Läänel ja Venemaal on tänaseks sisuliselt konfliktsed püüdlused ja strateegiad nende saavutamiseks.
Saksamaa julgeolekupoliitika areneb tasapisi
Saksamaa julgeolekupoliitika ja minapilt on küpsemas, ehkki ta pole hakanud taotlema sellist suurriigi staatust, nagu pelgasid nii väga neorealistid.