Selginemise aasta energeetikas

2009. aastat kokku võttes räägitakse sageli suurtest vapustustest ja muutustest maailma energeetikas. Tõsi ta on: jaanuaris toimunud maagaasi tarnekatkestus läbi Ukraina oli oma ulatuselt pretsedenditu, mõjutades vähemal või rohkemal määral 18 Euroopa riiki. Seni peeti ju Venemaad ja Ukrainat Euroopa jaoks väga vastutustundlikeks ning usaldusväärseteks partneriteks, kuid nüüd pidid ka kõige positiivsemalt meelestatud gaasimüüjad nentima, et maagaasi tarned Venemaalt ei pruugi olla alati tagatud.

Kui siiani räägiti, et 2006. aasta alguse gaasikriis oli paljude jaoks äratuskellaks, siis 2009. aasta gaasikriisi võiks iseloomustada kui jääkülma veega äratust ka nende jaoks, kes seni olid veel voodisse magama jäänud. Selles olukorras peab avaldama tunnustust Euroopa Komisjoni kõrgetele ametnikele, kes kiirelt reageerisid ning asusid otsima lahendusi, mitte kuulates osapoolte pidevaid süüdistusi teineteise aadressil. Nagu arvata võis, ei läinud kõik kaugeltki sujuvalt, kuid lõpuks sai probleem siiski positiivse lahenduse. Samuti võib öelda, et kriisi tulemusena muutus oluliselt ka Euroopa Komisjoni suhtumine Euroopa Liidu energiajulgeoleku olukorda.

Gaasikriisi ajel kiirenes ka oluliselt Euroopa Komisjoni tegevus 2008. aasta novembris avaldatud teise strateegilise energiaülevaate rakendamisel. Prioriteetse teemana võeti kohe ette maagaasi varustuskindluse direktiivi muutmine vastavasisuliseks määruseks ning vedelkütuste varustuskindluse direktiivi muutmine. Ette võeti ka energia-tõhusust parandavad direktiivide eelnõud – energiatarbimise vähendamine vähendab ju omakorda ka sõltuvust imporditavatest energiaallikatest.

Eesti jaoks olulise teemana kiirenes oluliselt Baltimaade energiaturgude ühendamise plaani ettevalmistus.

Eesti jaoks olulise teemana kiirenes oluliselt Baltimaade energiaturgude ühendamise plaani ettevalmistus. Juulis ülemkogul kokku lepitud majanduse elavdamise programmist suunati ligi 4 miljardit eurot energeetikaprojektidele, teiste hulgas on menetluses ka teise Eesti-Soome merekaabli Estlink2 rajamiseks planeeritud 100 miljoni euro suurune toetus.

Ka Euroopa Liidu uute energiadirektiivide pakettide menetlusega jõuti 2009. aastal lõpule. Kolmas energiapakett ning energia- ja kliimapakett loovad selge raamistiku energiamajanduse edasiseks arenguks. Nende pakettide harmoneerimine seisab nüüd ees, kuid juba praegu on käimas mitmed vaidlused nende direktiivide detailse rakendamise üle, eriti süsinikulekke ohuga tööstussektorite määratlemise osas. Energia- ja kliimapaketi kontekstis on oluline mõju ka aasta lõpus toimuva Kopenhaageni kliimakonverentsi tulemustel.

Ka Eesti energeetika siseriiklik areng on olnud tegus. Juba varasemate otsuste mõjul valmisid kolm Eesti kõige suuremat taastuvelektri tootjat, kelle toodangu prognoositav maht järgmisel aastal annab julguse väita, et Eesti ületab Euroopa Liiduga 2010. aastaks kokku lepitud taastuvelektri osakaalu suurendamise eesmärgi kuhjaga. Kui veel viis aastat tagasi oli taastuvelektri osakaaluks Eestis 0,1 protsenti kogutarbimisest ning eesmärgiks seati 5,1 protsendi saavutamine 2010. aastaks, siis täna võib prognoosida, et me lendame sellest latist üle umbes 12-14 protsendi taastuvelektri osakaaluga järgmisel aastal.

Valitsus ning riigikogu arutasid esimesel poolaastal tõsiselt läbi energiamajanduse ning elektrimajanduse arengukavad ning kiitsid mõlemad heaks. Need dokumendid määravad Eesti energeetika arengusuunad ning ka tegevuskava järgmiseks 10-15 aastaks. Plaanis on suurendada taastuvelektri tootmist ning elektri ja soojuse koostootmist, uuendada osa põlevkivielektrijaamadest, rajada uusi ühendusi teiste liikmesriikidega ning panustada uute reservjaamade ehitusse. Paralleelselt on nende arengukavade eesmärgiks muuta tõhusamaks nii energiatarbimine, transport kui tootmine. Kõikide nende arengute juures tuleb arvesse võtta ka järjest enam globaliseeruvate energiaturgude arengut, mis avab täiesti uusi võimalusi ka Eesti jaoks.

Jaanuaris toimunud maagaasi tarnekatkestus läbi Ukraina oli oma ulatuselt pretsedenditu, mõjutades vähemal või rohkemal määral 18 Euroopa riiki.

Aasta lõpuks jõudis riigikogu lauale elektrituruseaduse muutmise eelnõu, mis avab Eesti elektrituru osaliselt rahvusvahelisele konkurentsile ning loob eeldused elektribörsi tekkeks Eestis. Elektrituru osaline avamine on olnud ka eeltingimuseks Estlink2 tekkeks, mis peaks valmima 2013. aastal. Tulevase elektrituru efektiivse toimimise seisukohast on määrava tähtsusega olnud 2009. aastal põhivõrguettevõtja Elering väljatoomine Eesti Energia kontsernist. Nende otsuste tegeliku mõju kohta võiks hakata tegema järeldusi umbes 7-8 aasta pärast, kui praegu kavandatud sammud peaks olema ellu viidud.

Balti regioonis tervikuna toimusid ka olulised arengud Leedu elektrisektori reformimisel. Aasta alul loodud uus energiaministeerium on teinud mitmeid jõulisi samme elektrituru arendamiseks ning uue tuumajaama rajamiseks Leedusse. See annab lootust, et senise segaduse asemel saab siiski selgus majja.