Ohtlik enesepete: Läänemere piirkonna julgeolek
Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus, 2022
Mitmes järgus ilmunud põhjalik raport Läänemere piirkonna julgeoleku kitsaskohtadest ja katsumustest on jõudnud lõpuni. Konkreetselt puust ette ja punasest, mida, miks ja kuidas teha.
Seotud artiklid
NATO suundub Ankarasse
NATO tippkohtumisest Ankaras oodatakse tähelepanu kolmele teemale: kaitseinvesteeringuile, kaitsetööstusele ja Ukraina toetamisele. Lühikese ja praktilise kavaga soovivad liitlased demonstreerida ühtsust, otsusekindlust ning edukust tugevama Euroopa loomisel tugevama NATO koosseisus. Siiski säilib risk, et kohtumisel ilmneb Atlandi-üleses suhtes pingeid.
Põhja- ja Baltimaad peavad Euroopa kaitses eeskuju näitama
Kui näiteks Soome tööstusvõimekus ühendada Eesti digitaalse innovatsiooniga, võidaks sellest kogu Euroopa kaitse.
Kas Venemaa jätab tuumasignaliseerimises liiga palju juhuse hoolde?
Alates sõja algusest Ukrainas on Vene ametiisikud pidevalt – kas otsesõnu või vihjamisi – tuumarelvaga ähvardanud, kusjuures peaaegu alati raskesti mõistetavalt. Konflikti alguses tundusid need signaalid Euroopa ja USA poliitilisi reaktsioone pärssivat. Eskalatsioonihirm olevat mõjutanud arutelusid õhutõrjesüsteemide, pikamaarelvade ja muude vahendite üle, millega lääs toetust andis.
Sõjaaja innovatsioon Euroopa kaitsevaldkonnas
Euroopa julgeolekutrajektoor on jõudnud otsustava tähtsusega punkti. Kuna maailmajaos on valla pääsenud Teise maailmasõja järel suurima ulatusega sõda, siis pole sõjategevuse praktika, tööstuspoliitika ja strateegiline otsustamine enam endised.
Kristen Michal: Euroopa igavus, etteaimatavus ja stabiilsus on muutunud boonuseks
Ühisturg on Euroopa tugevus ainult siis, kui see päriselt toimib. Kõiki küsimusi ja erisusi hõlmava reeglistiku asemel peaks suund olema lihtsustamise ja konkurentsivõimelisemaks muutmise poole, et suudaksime investeerida kaitsesse ja tehnoloogiasse, rõhutab Eesti peaminister Kristen Michal.
Kibe konsensus: kuidas Venemaa eksperdid liikusid võiduootusest totalitaarse konsolideerimiseni
Ehkki Kremli propagandistid jätkavad Ukraina sõja tulemuse suhtes kindlustunde projitseerimist, on tänavune kevad Venemaa ekspertide seas toonud kaasa märgatava meeleolumuutuse. Stsenaarium, mille järgi Venemaa saavutab oma eesmärgid, pole enam nende vaikimisi eeldus. Paistab, et Kremlile lähedased kommentaatorid on tajunud riigi juhtkonna meeleolu muutust ning esimest korda nelja aasta jooksul jõudnud järeldusele, et Ukraina riigi hävitamine on saavutamatu.
Kosmosedomeen ja Euroopa kaitse
Maailmaruum kujuneb Euroopa kaitsele veelgi olulisemaks. Mitu viimastel aastatel esilekerkinud tegurit teevad kosmosest maapealsete sõjaliste operatsioonide võimaldi, omaette sõjadomeeni ja strateegilise võistlusareeni, kus põhirolli mängivad USA, Venemaa ja Hiina. Säärase uue reaalsusega tuleb kohaneda nii NATO-l, Euroopa Liidul ja Euroopa Kosmoseagentuuril (ESA) tervikuna kui ka üksikutel liikmesriikidel, nii et Euroopa teeb kosmosesse järjest suuremaid investeeringuid.
NATO ühtsuse otsinguil Ankaras
Iga tippkohtumisega tahab NATO teatavaks teha, et tema ühtsus ületab Atlandi ookeani. Et see taas õnnestuks, on Ankara kohtumisel tähtsam kui eales varem. Ühtsuse säilitamiseks peavad riigijuhid allianssi Euroopas tugevdama, samal ajal jätkates Ameerika kaasatust.
Euroopa alasi ja haamri vahel
Olin veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil kohapeal, kui USA sõjapoliitika asekantsler Elbridge Colby osales Euroopa Välissuhete Nõukogu esindaja Mark Leonardi juhitud arutelus. Ärevus rahvast tulvil saalis oli lausa kombatav, kui naeratav Colby entusiastlikult noogutades ja vasakule-paremale kätt surudes sisenes. Õhus oli tunda eksimatut rokkstaari energiat ja oli paista, et päevakangelane nautis hetke.
Ebakindlust trotsides: Põhjala-Balti riikide julgeoleku plaan B
Ehkki 2022. aastast peale on relvajõudude lõimimisel tehtud märkimisväärseid edusamme, tuleb Põhjala ja Läänemere riikidel nüüd valmistuda halvimaks stsenaariumiks. See hõlmab ühist kaitseplaneerimist, konventsionaalseid ja hübriidvõimeid ning läbirääkimisi liitlastega USA tuumavihmavarju Euroopa täienduse üle.
Liitlassuhted ilma garantiideta: kurdid geopoliitilises malemängus
Kurdide sajanditepikkune võitlus enesemääramise nimel on viinud olukorrani, mil nad on sageli osutunud kaalukeeleks ja tööriistaks nii suurriikide kui ka naabrite globaalpoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Sarnane muster sai alguse juba Nõukogude Liidu Mahabadi Vabariigi väljakuulutamisest 1946. aastal ning on kestnud kuni tänaste võitlusteni ISISe vastu: kurdid jäävad hoolimata oma panusest ilma poliitilise ja sõjalise kaitseta. Tänavu tõusid kurdid taaskord maailma tähelepanu alla Iraani sõja ajal.
Euroopa suur strateegia ja Pax Americana lõpp
President Toomas Hendrik Ilvese kõne Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse 20. sünnipäevaüritusel 7. aprill 2026.
Läbirääkimiste kustumatu miraaž
Huvide tasakaalust lähtudes võib väita, et sõda Ukrainas on lõppemise asemel pigem jõudmas uude etappi. Sellises olukorras on Ukraina jaoks kõige parem jätkata praegusel kursil: tuleb järjest enam loota iseendale ja Euroopa partneritele, kes on päriselt huvitatud Ukraina aitamisest, mitte tagasi hoidmisest. Ukrainast on saanud Venemaale tõsine vastane ja selleks ta ka jääb. Lisaks on temast saamas Euroopa julgeoleku tagaja, ja mida selgem see on, seda tugevamaks Euroopa muutub.
Eesti ja Donbassi stsenaarium: eksitav analoogia
Pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse on perioodiliselt välja ilmunud spekulatsioonid, mis vihjavad, et Eesti võib olla Venemaa agressiooni järgmine sihtmärk. Viimase laine läitis provokatiivse Telegrami kanali esiletõus ja võimendas paanikat külvav meediakajastus. Ukraina blogijad on isegi väitnud, et Vladimir Putin võib üritada Eestis korrata Donbassi stsenaariumi, hõivates territooriumi väärate ettekäänete alusel.
Joris Van Bladel: Venemaal on kalduvus enesehävitusele
Dr Joris Van Bladel hoiatab Balti kaitsekolledži Vene konverentsil antud intervjuus Diplomaatiale Venemaa analüüsimisel soovunelmate, ennatlike järelduste ja lihtsustuste eest.
Washingtoni ja Pekingi vahelisest võidurelvastumisest tehisaru vallas
Veebruari alguses toimus Hispaanias kolmas REAIM (Responsible AI in Military Domain) foorum, mille lõppdeklaratsioon käsitleb tehisaru kasutamist sõjapidamises, sisaldades punkte nii inimese vastutusest tehisaru lahendustel põhinevate relvasüsteemide suhtes kui ka käsuahelatest ja relvasüsteemide kasutajate väljaõppest. Kaheksakümne viiest foorumil osalenud riigist allkirjastas deklaratsiooni siiski vaid kolmkümmend viis riiki, nende hulgas näiteks Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa, Kanada ja Suurbritannia. Kaks maailma suurima sõjalise võimekusega riiki, Ameerika Ühendriigid ja Hiina, jätsid deklaratsioonile enda allkirja panemata.