Minilateralism Euroopa merede uues julgeolekuarhitektuuris
Ajal, mil julgeolek Hormuzi väinas prevaleerib rahvusvaheliste tippkohtumiste päevakavas, jätkuvad merejulgeoleku arutelud ka Atlandi, Arktika ja Läänemere ümber. Venemaa hübriidohud, Hiina kasvav huvi Arktika vastu ning USA kohaloleku võimalik vähenemine on pannud proovile Euroopa riikide merekaitse võimekuse. Ankaras toimunud NATO tippkohtumise äärealadel lepiti kokku üheteistkümne Euroopa riigi ning Kanada vahelise heidutus- ja kaitsekoostöö tõhustamises Euroopale strateegilistel merealadel. Kokkulepe toetab Põhja-Atlandi, Arktika ning Läänemere käsitlemist ühise julgeolekuruumina, võttes kohustuse tugevdada Euroopa riikide vastupanuvõimet sõjalistele ja hübriidohtudele.
Digitaalse külma sõja lävepakul ehk kuidas on alanud autonoomsete relvade ajastu
Modernses sõjapidamises on kasutusele võetud tehisintellektil põhinev tehnika, mille ühed võimsamad komponendid on surmavad autonoomsed relvad. Täna kasutatakse tehisaru poolautonoomsete relvade konstrueerimiseks, et optimeerida lahinguväljal võimalikult suurt kasu ja minimaalset kahju. Täielikult autonoomseid relvi veel ei eksisteeri, kuid nende väljaarendamisest ei puudu enam palju.