Ohtlik enesepete: Läänemere piirkonna julgeolek
Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus, 2022
Mitmes järgus ilmunud põhjalik raport Läänemere piirkonna julgeoleku kitsaskohtadest ja katsumustest on jõudnud lõpuni. Konkreetselt puust ette ja punasest, mida, miks ja kuidas teha.
Seotud artiklid
India julgeolekuvalikud India ja Vaikse ookeani muutlikes vetes
2020. aastate alguses seisab India silmitsi viiruse tohutu levikuga ja järeleandmatu Hiina Rahva Vabastusarmeega (PLA) oma piiridel.
Kesk-Aasia keset Vene ja Hiina pingeid
Kesk-Aasia majandusruum ja geopoliitiline asend muudavad piirkonna nii Venemaale kui Hiinale hindamatuks. Kuna kahe suurjõu suhted tulevikus ilmselt halvenevad, jätab see Kesk-Aasia keset pingeid. Euroopa Liit saaks pakkuda Kesk-Aasiale sel keerulisel ajal hädavajalikku partnerlust.
„Globaalne Suurbritannia“ on sündimas ja sellel on tugev Ida- ja Põhja-Euroopa mõõde
Pahameeletorm, mis vallandus Brexiti rahvahääletuse tulemusel Ühendkuningriigi rahvusvahelise tulevase suunitluse ümber, on nüüdseks vaibunud.
Reegleid järgivate mängijate võimalused muutuvas maailmakorras
Tulevik tuleb rajada õigetele, mitte valedele õppetundidele minevikust. Äärmiselt oluline on ulatada Vene rahvale käsi. Hiina ei püüa sarnaselt Vladimir Putiniga rahvusvahelist korda hävitada. Suursaadikud Daniel Fried ja Jüri Luik arutavad, kuidas reegleid järgivad mängijad saavad rahvusvahelisel areenil kammitseda tõsist ohtu Venemaad ning „süsteemset katsumust“ Hiinat.
Lääne vastukäik tehnoloogia ja tehismõistuse kasutamisele relvana
Näib, et iga nädal toob päevavalgele mõne järjekordse ulatusliku autoritaarse digirünnaku demokraatia vastu. Riigi korraldatud häkkimiskampaaniatest valimistesse sekkumise, lunavararünnakute ja dissidentide vastu kasutatud nuhkvarani – kõik need pahatahtlikud tööriistad on suunatud Lääne energia-, toidu- ja tervisejulgeoleku vastu, rääkimata demokraatia alustaladest.
Kas Saksamaa uued juhid on valmis väljuma mugavustsoonist?
Maailm meie ümber muutub, aga Saksa välis- ja julgeolekupoliitika püüab vana rada edasi astuda – nii võib lühidalt kokku võtta Saksamaal 26. septembril toimuvate liiduvalimiste eeldatava mõju välispoliitikale.
Island ja Eesti – 30 aastat sõbralikke suhteid
Ajalugu ja mälu on inimühiskonna keerukad, kuid lahutamatud osad. Riikidel ei tohiks olla häbi tähistada ja tugevdada sidemeid, mis neid ühendavad. Samal ajal peame kaitsma ajalugu nende eest, kes kasutavad seda viha, kitsarinnalisuse ja sallimatuse õhutamiseks.
Nii kaugel, samas nii lähedal: väljavaated Jaapani ja Eesti küberjulgeoleku koostööks
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
NATO uus strateegiline kontseptsioon. Tasakaalustades vastuseid erisugustele ohtudele
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Hinnang Hiina ja Venemaa sõjalistele õppustele: minevik ja tulevikutrendid
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus, 2021
Valgevene relvajõud: struktuur, võimekus ja kaitsesuhted Venemaaga
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Vastus diktaatori tempudele: igav lend eiteakuhu?
Erakordne on näha riiki, keda Hamas süüdistab valetamises, Ryanairi tegevjuht hurjutab, Venemaa riikliku propagandakanali boss kiidab ning kes vallandab Euroopa Liidu kohese reaktsiooni, mis ei piirdugi üksnes „sügava mure“ väljendamisega – ja kõike seda vaid 36 tunni jooksul pärast lennundust raputanud kaaperdamist. Millised reaktsioonid ka ei olnud, tuleb tunnistada: Minsk on Moskva väikevennana püüdlikult ja peaaegu eeskujulikult mänginud „paariariikide käsiraamatu“ järgi. Kas saab midagi teha selleks, et ta edaspidi sääraseid tempe ei teeks? Arvatavasti mitte. Seega on parem neiks valmis olla.
Alexander Stubb: minu silmis on Balti riigid ja Põhjala üks tervik
Alexander Stubb on vaadanud maailma Soome poliitiku pilguga, kogenud Põhjamaade koostöö eripärasid, kujundanud Euroopa Liidu tulevikku ning on nüüdseks tagasi akadeemilises maailmas. Ta peab end suureks Balti riikide ja Põhjala fänniks, kuid ei poolda Euroopa Liidus piirkonnastumist. Ometi oli just Stubb üks Euroopa Liidu Läänemere strateegia algatajaid.
Põhjamaade koostööd vaevab poliitiline kaalukaotus
Ühised väärtused ja huvid on Põhjamaid koostöösse põiminud enam kui pool sajandit, see on üks vanimaid piirkondliku suhtluse vorme Euroopas. Mitmeid maailmas tuntud edulugusid kogunud koostööd pärsib praegu aga poliitiline kaalukaotus, mis eriti valusalt tuli ilmsiks Covid-19 pandeemia ajal. Tulevik ei ole siiski ainult süngetes toonides.
Dovilė Budrytė: kõik on hästi, kuniks keegi ei hakka üle oma varju hüppama
Kuna kolm väikest riiki Läänemere kaldal ei ole maailmaareenil geopoliitilised raskekaallased, panevad nad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks seljad kokku. Kuigi Balti kolmik näib olevat kokku määratud, on ilmnenud lõhesid ja avalikku rahulolematust, mis võivad ühel hetkel taas pinnale kerkida ja kahjustada praegusi sooje suhteid, leiab USA Georgia Gwinnetti kolledži riigiteaduste professor Dovilė Budrytė.