Mugavussuhe: Vene-Hiina kaitsekoostöö
Konrad Muzyka, Rukmani Gupta. A Relationship of Convenience: Russian-Chinese Defence Cooperation. Tallinn, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2020
Analüüs selgitab, miks Venemaa ja Hiina teevad kaitsekoostööd, millised on nende sõjalised kaubandussuhted, kuidas nad tegutsevad koos teadusmaailmas ja osalevad hangetes ning korraldavad sõjalisi õppusi. Aga see ei ole sugugi pingevaba ja usalduslik suhe…
Seotud artiklid
Rainer Saks: Kas on lootust lõpetada sõda Euroopas?
Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse saavutamine on võimalik, kui Ukrainat toetavad liitlased saaksid võitu oma ebakindlusest. Koalitsioon peab ühehäälselt avaldama valmisolekut Ukrainat abistada ka pikaajalise sõja korral. Samuti tuleb Ukrainale tarnida võimalikult kiiresti sellises koguses raskerelvastust, mis heidutab Venemaa kavatsusi uueks pealetungiks.
Euroopa julgeoleku tagamine Venemaa vastu – Eesti seisukoht
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Kuidas ühendustest said relvad
Euroopa Välissuhete Nõukogu direktori Mark Leonardi 2021. aastal ilmunud raamat "The Age of Unpeace" („Ebarahu aeg“), mis eesti keeles ilmus eelmise aasta jõulu eel, on lugejatele sissejuhatus majandusliku sõltuvuse ja riikide lõimumise riskidest.
Charlotta Collén: Ukraina ülesehitamise arve jääb Euroopa maksta
Afganistani sõda oli sedavõrd kulukas, et lõi omal ajal Nõukogude Liidu majandusse korraliku augu ja aitas sel moel riigi lõpule kaasa, meenutab Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse vanemteadur Charlotta Collén, kelle sõnul on Ukraina sõda Venemaa viimaste aastakümnete kõige kallim ettevõtmine.
Venemaa agressioon Ukraina vastu – Ida-Aasia riikide perspektiivid
Ida-Aasia riigid suhtuvad Venemaa agressiooni Ukrainas vastavalt oma liitlassuhetele. Hiinat ja Venemaad ühendavad huvid panevad Pekingit Moskva selja taga seisma. Demokraatlikud Taiwan, Lõuna-Korea ja Jaapan on ühinenud lääneriikide kehtestatud sanktsioonidega Venemaa vastu.
Vahevalimiste mõju USA välispoliitikale: Ukraina ja Hiina
Arvestades rolliga, mida USA kogu maailmas täidab, ning süveneva polariseerumisega, mis on puhtalt siseasjadest jõudnud välispoliitiliste küsimusteni, pole möödunud USA vahevalimised üksnes eelmäng 2024. aastal toimuvatele presidendivalimistele, vaid nende tagajärjed küündivad ka välispoliitikasse.
Venemaa alternatiivsed tulevikud, eeldused ja võimalikud ohud
Tulevikku vaadates võib Venemaa jaoks ette näha kolme selgesti eristuvat alternatiivset tulemust, millest igaüks viib režiimini, mis edendab erinevat välispoliitikat ning avaldab sügavat mõju Euroopa ja üleilmsele julgeolekukorrale.
Läänemeri on taas esimene kaitsejoon
Venemaa sõda Ukrainas, Saksamaa paradigmavahetus (Zeitenwende), Soome ja Rootsi NATO liikmesuse taotlemine ning Taani ühinemine Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tähendavad Läänemere piirkonnas põhimõttelist murrangut. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence vestles sõjaajaloolase, Hamburgi ülikooli emeriitprofessori dr Michael Epkenhansiga piirkonna julgeolekust ning Läänemere tähendusest minevikus ja tänapäeval.
Geopoliitika hammustab valusalt
Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud Lääne tahte taassünni, kuid ettevaatamatu ja vastutustundetu oleks jätta sõjaga seotud töö pooleli või venima.
Arktikas jaheneb koostöö Venemaa ja Hiina vahel
Kui Hiina taotles 2013. aastal Arktika Nõukogus vaatlejastaatust, nägi Barack Obama välisminister John Kerry hilja ööni vaeva, et veenda oma …
Oleme sõjas. See on maraton, mitte sprint
Vladimir Putini valla pääsetud jõhker ja alusetu sõda Ukrainas on koondanud Euroopa agressori ohvrit toetama. Samas on kerkinud Euroopa ja NATO ette mitu ränka valikut, lausa eksistentsiaalset dilemmat.
NATO lennukeelutsoon Ukrainas ei ole lahendus
Kuigi Kiievist ja paljudest teistest pealinnadest kostub üleskutseid, et NATO kehtestaks Ukraina kohal lennukeelutsooni, on hetkel sellega kaasnevad riskid liiga suured. Allianss peaks keskenduma praegu rohkem teistele võimalustele, mida saab teha.
Vabaduse nimel. Venemaa võitlus Ukraina ja Läänega
Venemaale järele andmine NATO kaitsevõimet kahandades ja Ukraina toetamisest loobudes on nagu laenu võtmine tuleviku arvelt. Selle asemel peaks Lääs tegelema kolme võtmetähtsusega ülesandega: kollektiivkaitsega, sõltuvuse vähendamisega agressiivsetest autoritaarsetest riikidest ja vastaspoolega suhtlemisega ainuüksi juba selleks, et vältida valearvestust.
Harkiv on kadunud nii Putinile kui ka Zelenskõile, aga mitte Ukrainale
Ukraina suuruselt teine linn Harkiv, mille naabruses asuvad Venemaa ja Donbass, näikse Venemaa sissetungi korral olevat üks esimesi sihtmärke. Ent 2014. aastal Ukrainat ja iseäranis Harkivi kogukonda tabanud nn Vene kevade järel on kerksus mitmes mõttes tugevnenud.
Putini ultimaatum: kõrgete panustega pokker või gambiit?
24. veebruari varahommikuks oli selge, et Vladimir Putini ultimaatum Läänele oli kõigest pettemanööver ning tegelik eesmärk on Ukraina riigi põrmustamine.