Lääne sõjalised võimed Põhja-Euroopas
Eva Hagström Frisell, Krister Pallin, Johan Engvall, Albin Aronsson, Jakob Gustafsson, Robert Dalsjö, Michael Jonsson, Björn Ottosson, Bengt-Göran Bergstrand, Viktor Lundquist, Diana Lepp, Anna Sundberg. Rootsi kaitseuuringute agentuur, 2021
Kaheosaline raport, mille esimeses osas võrreldakse Põhja-Euroopa riikide ja USA sõjalisi võimeid Venemaa omaga. Raporti teine osa keskendub ülevaadetele Põhja-Euroopa riikide ja USA relvajõududest, mis võib pakkuda huvi Läänemere regiooni poliitikutele, ametnikele, ajakirjanikele ja teistelegi huvilistele.
Seotud artiklid
James Sherr: Tants torude ümber – Nord Streami plahvatused
Sellest on möödunud peaaegu seitse kuud, kui võimsad plahvatused purustasid 26. septembril neljast Nord Streami torujuhtmest kolm, muutes nad mitte üksnes kasutuskõlbmatuks, vaid tõenäoliselt lausa parandamatuks. Kaks päeva hiljem alustasid Rootsi ja Taani omaette juurdlust intsidentide kohta, mis olid aset leidnud rahvusvahelistes vetes, kuid vastavalt emma-kumma riigi majandustsoonis. Rootsi kaitsepolitsei kogus 18. novembriks piisavalt tõendeid, järeldamaks, et plahvatuste taga oli tõsine sabotaažiakt.
Rainer Saks: Kas on lootust lõpetada sõda Euroopas?
Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse saavutamine on võimalik, kui Ukrainat toetavad liitlased saaksid võitu oma ebakindlusest. Koalitsioon peab ühehäälselt avaldama valmisolekut Ukrainat abistada ka pikaajalise sõja korral. Samuti tuleb Ukrainale tarnida võimalikult kiiresti sellises koguses raskerelvastust, mis heidutab Venemaa kavatsusi uueks pealetungiks.
Geopoliitika hammustab valusalt
Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud Lääne tahte taassünni, kuid ettevaatamatu ja vastutustundetu oleks jätta sõjaga seotud töö pooleli või venima.
Putini ultimaatum: kõrgete panustega pokker või gambiit?
24. veebruari varahommikuks oli selge, et Vladimir Putini ultimaatum Läänele oli kõigest pettemanööver ning tegelik eesmärk on Ukraina riigi põrmustamine.
Balti riigid loodavad Scholzi valitsuselt sammu edasi kaitses ja tagasi Venemaast
Liidukantsler Olaf Scholzi juhitav Saksamaa valitsus lubab tugevdada Euroopat ja suurendada tema strateegilist suveräänsust, soovides samal ajal jätkata dialoogi Venemaaga. Millised on Baltimaade julgeolekusoovid Scholzi valitsusele ja mida on võimalik reaalselt saavutada?
Kollektiivne Putin ja kollektiivne lääs
Kollektiivne Putin – kaeblev, auahne ja vaenulik Venemaa – sündis samal päeval, kui Nõukogude Liit suri. Tänapäeval elatub ta ähvardamisest ja selle viljade lõikamisest. Kodanikuühiskonna hävitamine Venemaal ja Ukraina ähvardamine on ühe medali kaks eri külge. Ukraina sõltumatus ja lääne julgeolek on samuti ühe medali kaks eri külge, kinnitab Venemaa oma viimaste nõudmistega.
Ülihelikiirusega relvad: kiired, vihased … ja asjatud?
Väidetavad imerelvad ei too sõjandusse pööret, ent ohutaju moonutades avaldavad rahvusvahelisele julgeolekustabiilsusele negatiivset mõju ning võivad vallandada tuumavõidurelvastumise.
USA ja Venemaa kõnelused – kas hea uudis või peavalu?
30. septembril peeti Genfis Venemaa ja USA diplomaatide strateegilise stabiilsuse kõneluste (SSD) teine voor. Lepiti kokku kahe töörühma moodustamises: üks neist tegeleb tuleviku relvastuskontrolli põhimõtete ja eesmärkidega ning teine strateegilise mõjuga võimekuste ja tegevustega.
Ameerika on tagasi, aga… Euroopa ja eriti Saksamaa peavad palju rohkem panustama Euroopa julgeolekusse
USA president Joe Bidenil kulus peaaegu viis kuud, enne kui ta sõitis juunis oma esimesele välisvisiidile – Euroopasse. Enne seda tuli tal tegeleda tähtsamate asjadega. Väidetavalt on nii ka praegu.
Kersti Kaljulaid: NATO lahingugrupi mõju on olnud tohutu
President Kersti Kaljulaid leiab, et NATO lahingugrupi loomine oli geniaalne, ning tavatseb oma kolleegidele meelde tuletada, et strateegiline kannatlikkus ei tohiks olla lühem kui nende poliitilistel vanaisadel ja vanavanaisadel – 50 aastat.
Reegleid järgivate mängijate võimalused muutuvas maailmakorras
Tulevik tuleb rajada õigetele, mitte valedele õppetundidele minevikust. Äärmiselt oluline on ulatada Vene rahvale käsi. Hiina ei püüa sarnaselt Vladimir Putiniga rahvusvahelist korda hävitada. Suursaadikud Daniel Fried ja Jüri Luik arutavad, kuidas reegleid järgivad mängijad saavad rahvusvahelisel areenil kammitseda tõsist ohtu Venemaad ning „süsteemset katsumust“ Hiinat.
Ukrainas püsib pinevus, kuid ühiskond on tugevam
Pärast kaht kuud pingete demonstratiivset eskaleerimist ning sõjatehnika ja vägede koondamist Ukraina piiri lähistele teatas Venemaa, et nn õppused on läbi ja väed naasevad baasidesse. Kas see tähendab, et Venemaa annab järele? Ei.
Vene oht püsib, Hiina oma suureneb
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja tavapärased ohud kusagile kadunud. Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Venemaa strateegilised huvid ja tegevused Balti piirkonnas
Heinrich Brauß, Dr. András Rácz. Russia’s Strategic Interests and Actions in the Baltic Region. Berlin, German Council on Foreign Relations, 2021
Toimetulek NATO ees seisvate mitmedimensiooniliste ja ülihelikiiruslike ohtudega
Lääne kaitsevõime vajab tugevdamist ja uuendamist.
Kas Balti riigid on kaitsevõime arendamisel Venemaa silmis veenvad?
Balti riikidel seisavad kaitsevõime arendamisel ees keerulised valikud.