Kuidas näeb Euroopa Liit Ukrainat?
What is Ukraine’s perception in the EU? Cases of Germany, France, Italy, Poland. Kiiev, New Europe Center, 2020
Vaatamata sõjale ja stereotüüpidele on Ukraina saanud eurooplastele lähedasemaks ning üle 50 protsendi Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola kodanikest toetaksid Ukraina Euroopa Liidu liikmelisust.
Seotud artiklid
Kaubeldes Putini oligarhidega, toetab Euroopa Kremli jõupingutusi ELi hävitamiseks
Vladimir Putin on kuulutatud maailmapoliitikas paariaks. Selle paaria eesmärk on ennekõike raha ja majanduslike hoobadega “vallutada Euroopa”. Euroopa juhid jäävad aga Kremlist rääkides ja vastutegevuses ebamääraseks ning Euroopa ärimehed ostavad jätkuvalt Venemaalt toorainet, toetades nõnda Euroopa-vastase propaganda rahastamist. See nõiaring peab lõppema.
Kergendus? Ei veel… Suur töö ootab ees
Tervisekriis näib võtvat kogu aja ja energia, majanduskriis kõik ülejäänu, kuid Euroopa Liidul tuleb tegelda ka kliima ning aina juurde tekkivate uute katsumustega.
Piisas vaid Ühendkuningriigi lahkumisest ja kõik ülejäänud saavad järsku aru, miks EL tegelikult toimib
Rootsi ei ole Euroopa Liitu armunud, kuid aegamisi on aru saadud, et suurema osa ajast on ühendus reaalselt kasulik.
Euroopa Liidu taaskäivitamise kell tiksub halastamatult
Tervisekriisist taastumise teele asumine ja kriisi ületamine on kõigile Euroopa Liidu riikidele aasta kõige tähtsam teema.
Millest koosneb õnn?
Žadan. Esimene kohtumine toimus Vostok-SOSi sünnipäeval 2018. aasta mais Kiievis, kohalikus Telliskivi Loomelinnakus toimunud üritusel, kuhu kodanikuaktivistid olid kogunenud tähistama Ukraina humanitaarabi organisatsiooni sünnipäeva.
Euroopa Liidu ja Hiina investeerimiskokkulepe ilmestab, miks ELi ühine välispoliitika võibki jääda unistuseks
Ränka kriitikat pälvinud Euroopa Liidu (EL) ja Hiina igakülgne investeerimiskokkulepe (CAI) on Balti riikidele – Eestile, Lätile, Leedule ehk 3B-le – ebamugav kolmnurk Euroopa, Hiina ja USA teljel. See näitab, millised võivad olla ELi ühise välispoliitika kaudsed mõjud liikmesriikidele ning miks ELi ühine välispoliitika ebaõnnestub juba enne õhku tõusmist.
Uuest migratsioonileppest sõltub Schengeni ala tulevik
Oma stabiilsuse huvides peaks Euroopa Liit migratsioonipoliitikas kokkuleppele jõudma.
Euroopa Liit kui suverään või sopran
Suveräänsuse mõistmiseks leidub erinevaid viise.
Liberaalse maailmakorra uued proovikivid: energiaharta lepingut ümbritsevate vastuolude ümberhindamine
Energiaharta lepingust lahti öeldes seaks Euroopa Liit ohtu oma liberaalsed väärtused.
Euroopa (energia)julgeolek ja Venemaa maagaas
Euroopa Liidu liikmesriigid ei peaks kartma Vene maagaasist loobumist.
Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna võlu ja valu
Inimõiguste eest seismine pole nii lihtne, kui väljastpoolt paistab.
Euroopa Liit hädade küüsis
Õigusriigi mõiste rakendamine tekitab ühenduses ebaselgust.
Eesootava kliimamuutuse õppetunnid 1989. aastast
Euroopa on valmis põhjapanevaks muutuseks.
Euroopa strateegiline autonoomia: poliitiliste visioonide kakofoonia
Strateegilise autonoomia poliitika aitab Euroopa Liidu riike ühe laua taha tuua.
Asjakohane sissevaade viimase 30 aasta poliitikasse
Olen osa generatsioonist, kelle jaoks 1990. aastad meenuvad pigem üksikute mälupiltidena lapsepõlvest. Pikad suved maal, ema õmmeldud öösärgid, vana Tallinna Kaubamaja alumine korrus jõulude ajal ning Pärnu maantee raamatupood, kus sai raamatuid vaadata vaid siis, kui müüja palutud raamatu riiulilt ulatas.
Kriisis WTO peab end uuendama
Euroopa Liit on võitleb Maailma Kaubandusorganisatsioonis suurema avatuse eest. Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi WTO üksuse juht Denis Redonnet ütleb intervjuus Diplomaatiale, et WTO uuendamine tagaks kaubanduses rahu ja stabiilsuse ka tulevatele põlvedele.