Eesti pehme jõud – mõju või mulje?

Rahvusvaheliste suhete areenil, kus riikide mõjuvõimu on ajalooliselt mõõdetud sõjalise jõu ja majandusliku surve kaudu, sõnastas Harvardi politoloog Joseph Nye 1980. aastatel midagi teistsugust. Mõiste „pehme jõud“ (soft power) kirjeldab riigi võimet kujundada teiste eelistusi pigem sümpaatia ja kaasamise kui sunni või tasu abil. 

Nye vaated on jäänud rahvusvahelistes suhetes mõjukaks, kuid neid on ka kritiseeritud. Pehmet jõudu on raske mõõta ja veel raskem tõestada. Peaaegu kõike, mida riigid teevad oma kuvandi parandamiseks – alates kultuuri ekspordist kuni spordisaavutusteni – on võimalik selle mõiste alla paigutada. See muudab pehme jõu nii paindlikuks kui ka ähmaseks kontseptsiooniks. Kui jõudu defineerida võimena panna teisi midagi tegema või millestki hoiduma, tekib küsimus, kas väikeriikide pehme jõud on tegelikult ebaproportsionaalselt suur või oleme lihtsalt õppinud hästi jutustama oma üksikuid edulugusid. 

Positiivne maine ja usaldusväärsus on väikeriigi jaoks väärtuslik valuuta, mis toob riiki investeeringuid, talente ja turiste.

Eesti-suguse väikeriigi jaoks, millel puudub märkimisväärne „kõva jõud“ – võimekus sundida teisi oma tahtele alluma –, on pehme jõu poole püüdlemine strateegiline paratamatus. Mõju ei teki üksnes valitsuste otsustes, vaid sageli rohujuuretasandil – inimestevahelistes suhetes, algatustes ja koostöös, mis loovad usaldust ja pikaajalisi sidemeid. Positiivne maine ja usaldusväärsus on väikeriigi jaoks väärtuslik valuuta, mis toob riiki investeeringuid, talente ja turiste ning loob poliitilist kapitali, mis on kriitilistel hetkedel hindamatu väärtusega.

Eesti koht rahvusvahelisel maastikul

Kuigi pehme jõud on olemuselt immateriaalne, on selle mõju võimalik hinnata rahvusvaheliste uuringute ja indeksite kaudu. Üks põhjalikumaid neist on Brand Finance’i iga-aastane Global Soft Power Index, mis mõõdab 193 ÜRO liikmesriigi mainet ja mõju. Nagu sissejuhatuses märgitud, paikneb Eesti 2025. aasta andmete järgi üldises pehme jõu järjestuses 65. kohal, samas kui rahvusvahelise tuntuse valdkonnas oleme alles 128. kohal, jäädes alla globaalse keskmise. Üldise maine valdkonnas paikneme 63. kohal, ületades globaalset keskmist.

Eesti tugevused ilmnevad valdkondades, mis annavad kuvandi targast, väärtuspõhisest ja usaldusväärsest riigist: globaalse kliimakriisi lahendamisesse panustamises 28. koht, haridustasemes 29. koht ja meedia usaldusväärsuses 22. koht. Need näitajad kinnitavad, et need, kes Eestit tunnevad, hindavad seda kõrgelt. Samal ajal näitab madal rahvusvaheline tuntus, et suur osa maailmast ei tea Eestist piisavalt, et üldse hinnangut anda.

See muster on omane paljudele väikeriikidele: oleme justkui nišibränd, mida tuntakse ja armastatakse oma kitsas ringis, kuid millel puudub massturu tuntus. Madal tuntus võib piirata investeeringuid ja turismi. Teisalt on kõrge maine spetsiifiliste sihtrühmade, tehnoloogiainvestorite, küberjulgeolekuekspertide ja akadeemikute seas hindamatu väärtusega, võimaldades Eestil mõjutada arenguid valdkondades, mis on julgeoleku ja majanduse jaoks elutähtsad.

Digitaalne visiitkaart

Eesti kõige tuntum ja mõjusam rahvusvaheline kuvand on kahtlemata hästitoimiv digiriik. See ei ole pelgalt loosung, vaid terviklik süsteem, mis toimib Eesti pehme jõu saadikuna. 

E-valitsemise lahendused ja e-residentsuse programm on selle parimad näited, tagades lihtsa ja läbipaistva keskkonna nii ettevõtjatele kui ka elanikele. E-residentsus annab välismaalastele võimaluse asutada ja juhtida Eestis asuvat ettevõtet kõikjalt maailmast, luues otsese ja praktilise sideme Eesti riigiga. Nii muutub abstraktne digiriigi kuvand reaalseks kogemuseks – usalduseks, mis sünnib kasutusest, mitte reklaamist.

Eesti digiriigi mõju ulatub kaugemale avaliku sektori teenustest. Tallinnasse loodud NATO Küberkaitsekoostöö Kompetentsikeskus (CCDCOE) on kinnistanud Eesti rolli küberjulgeoleku valdkonna ühe eestvedajana maailmas. Keskus ei ole osa NATO käsuliinist, vaid on rahvusvaheline mõttekoda, mis tegeleb teadustöö, koolituste ja õppustega, tuues kokku eksperte kümnetest liikmes- ja partnerriikidest. Keskuse tuntumate algatuste hulka kuuluvad maailma suurim küberkaitseõppus “Locked Shields” ja “Tallinna käsiraamat”, mis käsitleb rahvusvahelist õigust küberoperatsioonide kontekstis. See annab väikesele Eestile võimaluse olla mitte ainult reeglite järgija, vaid ka nende looja.

Me suudame luua maailmas nähtavaid lahendusi, kuid jääme nende taga sageli ise nähtamatuks. 

Eesti kui digiliidri kuvandit toetavad ka rahvusvahelised kohtumised ja võrgustikud. Konverentsid nagu Latitude59 ja Tallinn Digital Summit kutsuvad igal aastal Eestisse tuhandeid ettevõtjaid ja poliitikakujundajaid paljudest maailma riikidest. Need sündmused tõstavad Eesti mainet tehnoloogia valdkonnas ja loovad reaalseid suhteid ning koostöövõimalusi.

Eesti tehnoloogiaettevõtete edulood nagu Bolt ja Wise omavad sarnast mõju. Need ei ole pelgalt majanduslikud saavutused, vaid igapäevased seosed Eesti ja maailma vahel. Bolt tegutseb enam kui 50 riigis ja 600 linnas Euroopas, Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, olles muutunud Uberi üheks peamiseks konkurendiks paljudel turgudel. Wise on kujundanud ümber rahvusvaheliste maksete turu, pakkudes teenuseid enam kui 160 riigis. Samas ei tea enamik nende kasutajaid sageli, et tegu on Eesti ettevõtetega ja just see näitab meie pehme jõu paradoksi. Me suudame luua maailmas nähtavaid lahendusi, kuid jääme nende taga sageli ise nähtamatuks. 

Emotsionaalne kapital – kultuur

Kui digivaldkond loob Eestile targa ja usaldusväärse partneri maine, siis kultuur, sport ja kulinaaria annavad sellele kuvandile emotsionaalse näo, luues isiklikke ja sügavaid sidemeid, mis toimivad seal, kuhu ametlik diplomaatia ei ulatu. Eesti pehme jõud toetub ka maailmatasemel saavutustele nišivaldkondades. Heaks näiteks on helilooja Arvo Pärt. Tema muusika on leidnud kuulajaid üle kogu maailma ning ta on aastaid olnud üks enim esitatavaid elavaid heliloojaid. 

Filmitööstuses on Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) saavutanud sarnase tipptaseme, kuuludes Rahvusvahelise Filmiprodutsentide Liitude Föderatsiooni (FIAPF) A-klassi festivalide hulka. See staatus toob Eestisse sadu filme ja tuhandeid külastajaid, sealhulgas maailma filmitööstuse eliidi, tugevdades Eesti mainet kultuuriliselt kõrgetasemelise riigina. PÖFFi ​​2024. aasta mõjuanalüüsi järgi tõi iga korraldamisesse investeeritud euro Eesti majandusse tagasi 6,9 eurot. See näitab, et kultuuril on lisaks sümboolsele väärtusele ka otsene mõju riigi majandusele.

Kultuur, sport ja kulinaaria annavad Eesti kuvandile emotsionaalse näo, luues isiklikke ja sügavaid sidemeid, mis toimivad seal, kuhu ametlik diplomaatia ei ulatu.

Spordimaailmas on Kristin Lätt näide sellest, kuidas üksikisiku edu võib väikeriigi maailmakaardile tuua. Mitmekordse maailmameistrina ja esimese naisena, kes on saavutanud PDGA reitingu 1000, on ta discgolf’i ülemaailmne ikoon. Teda teatakse ringkondades, kuhu traditsiooniline diplomaatia harva jõuab. Samuti on restoran 180° by Matthias Diether pälvinud esimesena Baltikumis kaks Michelini tärni. Nii spordi kui ka kulinaaria kaudu sünnib pehme jõud, mis põhineb järjepideval tipptasemel ja isikute mõjul.

Samas tekitab spordi, kultuuri ja loomevaldkondade roll pehme jõu kontekstis paratamatult küsimusi. Aegade jooksul on juureldud, kas sport on poliitiline või mitte, sest rahvusvahelised võidud kujundavad riigi kuvandit ja identiteeti isegi siis, kui see pole sportlase eesmärk. Kultuur ja teised loomingulised valdkonnad on aga vabas ühiskonnas otsinud riigilt tuge, mitte soovinud teenida valitsuse ette antud poliitilist eesmärki. Kui looming ja inimlik pühendumus muudetakse teadlikult riigi kuvandi tööriistadeks, võib see õõnestada nende usaldusväärsust. Vaid vaba ja autentselt sündinud edu on pehme jõu tõeline allikas. 

Väärtuspõhine välispoliitika

Riigi väärtuspõhine välispoliitika loob pehmele jõule usaldusväärse vundamendi. Nye rõhutab, et välispoliitika on üks pehme jõu kolmest alustalast, eriti kui seda tajutakse legitiimse ja moraalselt autoriteetsena. Eesti selge, vankumatu ja riigi suurusega võrreldes suur toetus Ukrainale on muutnud meid julgeoleku tarbijast julgeoleku pakkujaks ja moraalseks liidriks. Sõnade ja tegude kooskõla on loonud liitlaste seas usalduse, mis on väikeriigi julgeoleku seisukohalt hindamatu.

Väikeriigi maine kõige vahetum mõju aga ehitatakse üles rohujuuretasandil – ebatraditsiooniliste ja otseste inimestevaheliste kontaktide kaudu. Rahvusvahelised haridus- ja noortevahetuse programmid nagu Erasmus aitavad seda sidet iga päev tugevdada. Iga välistudeng, kes õpib Eestis, ja iga Eesti tudeng, kes veedab semestri välismaal, on oma riigi saadik, tihti seda isegi teadvustamata. Nende kogemused aitavad murda stereotüüpe ja luua personaalseid sidemeid, mis kestavad aastaid. 

Üheks eriliseks näiteks rohujuuretasandi mõjust on Southwestern Advantage’i suveprogramm, kus tuhanded Eesti tudengid on aastakümnete jooksul müünud ukselt uksele hariduslikke raamatuid Ameerika väikelinnades. Need juhuslikud, aga siirad kohtumised inimestega, kes pole Eestist kunagi kuulnud, loovad usaldust ja tekitavad päris huvi Eesti vastu. Tõeline proovikivi on aga muuta need üksikud hetked järjepidevaks ja praktiliseks mõjuks. 

Autentsus kui strateegia

Pehmet jõudu on keeruline kavandada, ilma et see kaotaks enda suurima väärtuse – autentsuse. Samas vajab see siiski teadlikku suunda ja järjepidavust, et suurem osa maailmast kogeks seda Eestit, mis juba olemas on – meie inimeste, tippsaavutuste ja süsteemide kaudu.

Pehmet jõudu on keeruline kavandada, ilma et see kaotaks enda suurima väärtuse – autentsuse.

Eesti on suutnud luua maailmas nähtavaid edulugusid – olgu need praktilised lahendused nagu e-residentsus, globaalsed tehnoloogiad nagu Bolt ja Wise või ajatud kultuuriväärtused nagu Arvo Pärdi looming. Ometi jääme nende taga sageli ise nähtamatuks. See toob meid tagasi alguses esitatud küsimuse juurde: kas väikeriigi pehme jõud on mõju või mulje?

Tõenäoliselt on see mõlemat, kuid eri sihtrühmadele. Laiem avalikkus teab Eestit vähe ehk mulje on väike. Ent asjatundlike ja väärtuspõhiste sihtrühmade seas on Eesti mõju ebaproportsionaalselt suur, eriti küberturve, e-valitsemise ja kaasaegse klassikalise muusika valdkondades. Tervikliku ja püsiva mõju saladus peitub seega võimes järjepidevalt demonstreerida tipptaset ning luua usaldust – üks lugu, üks põhimõttekindel otsus ja üks siiras inimestevaheline side korraga.