Ülevaade Brexiti mõjust Ühendkuningriigi sise- poliitikast välispoliitikani. Ligikaudu 70 lühiesseed on jagatud kahte ossa: kus ollakse praegu ja kuhu minnakse. Vajalik töövahend Brexiti-järgse Ühendkuningriigi mõistmiseks ja analüüsimiseks.
Seotud artiklid
Tagasi tulevikku – keskaja naasmine
Mõned ütlevad, et ajalugu käib tsüklikaupa, kuid ei korda ennast sajaprotsendiliselt. Praegune kriis Euroopa Liidus, samuti aga laiemad muutused üleilmastumise ja terrorismi tõttu rahvusvahelisel areenil on lisanud kaalu nende uurijate ja publitsistide häältele, kelle sõnul tuleks praegust maailma vaadelda mitte Vestfaali, vaid keskaegse paradigma alusel.
Bulgaaria on välismaa, aga Venemaa pole kana
Sofia peatänav kannab Tsaar-vabastaja nime ning tsaar Aleksander II Vabastaja mälestussammas seisab otse parlamendi peasissekäigu ees. Kui mõnelt bulgaarlaselt küsida, miks seda ratsameest Vabastajaks kutsutakse, vastab ta pikemalt mõtlemata: “Ta vabastas Bulgaaria.” Ainult vähesed teavad, et selle nime sai tsaar hoopis vene talumeeste pärisorjusest vabastamise eest.
Žestide ja reeglite poliitika
Venemaa poliitika Ida-Euroopas jaotab endised kaaslased NSV Liidus või Varssavi paktis sõpradeks ja nendeks, keda on võimalik mitte märgata.
Valida on Eesti ja Kreeka tee vahel
Sofia ajakirjanik Ilin Stanev selgitab, miks Bulgaaria kipub teel Euroopa Liitu viimse hetkeni maha jääma.
Euroopa uusim riik
Montenegrol seisab lähikuudel ja -aastatel ees tubli tuleproov, ent edu korral on see parim tõestus väitele, et Euroopa Liidu perspektiiv võib suunata riigi eduteele.
Serbia seisab teelahkmel, reedetuse tunne hinges
Viimased viisteist aastat on Serbia ainult kaotanud: inimesi, jõukust, mõjuvõimu ja eneseaustust. Kas nüüd, kui tundub, et kaotada pole enam midagi, võib hakata ülesmäge minema?
Enesessetõmbumine ehk Ungari välispoliitika argipäevad
Ungari välispoliitika on toodud sisepoliitikale ohvriks ja seetõttu suudetakse saavutada ainult murdosake sellest, mida tegelikult saaks ja tuleks teha.
Pärast valimisi: parem- ja vasakpoolsed Ungaris
Lähiminevikule silmavaatamise asemel otsustas Ungari 1989. aastal selle unustada. See kujundab tänini riigi poliitikat, hoiab sotsialiste võimul ja on kergitanud silmapiirile majanduskriisi ohu.
Kuidas saadakse selleks, mis ollakse
Tõik, et ühinenud Euroopal ei ole (veel) ühist kollektiivset mälu, ei anna põhjust eriliseks optimismiks ühise Euroopa enesetaju ja -kuvandi peatse tekkimise osas.
Kolmas Euroopa ja Eesti
Jüri Adams küsib, kuhu pürib kolmas Euroopa, maad ja riigid, mis jäävad Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Moldova läänepiirist ida poole, ning kuidas saab Eesti neid aidata.
Balti riikide tee läände ja Saksamaa
Sakslaste käitumisest Balti riikidega taasiseseisvumise perioodil ning teel Euroopa Liitu ja NATOsse ühe asjaosalise pilgu läbi.
Gruusia valu ja võlu
Eestil tuleb toetada Gruusiat, mis on valinud lääne tee ning jõudnud seetõttu oma suure naabriga tõsiste vastuoludeni, nagu meie 15 aastat tagasi.
Balti tähe sära jõuab Lääne silmi: Läti retsept, kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi
David J. Galbreath väidab, et Läti edu retsept on võimekad poliitilised liidrid.
Euroopa väljakutsed
Praegu on tegemist viimaste aastakümnete kõige keerulisema rahvusvahelise olukorraga, mis nõuab meilt järjest rohkem.
Las head ajad kesta! Aga kui kaua?
Läti poliitika keskendub lühiajalisele kasule ja eirab pikemaajalisi tagajärgi.
Surnuksvaikimise ohus riik
Marianne Mikko leiab, et Moldova probleemid võiksid olla meile Eestis sama olulised kui Gruusia mured. Mis sest, et üks on kuvandi loomisel pisut edukam kui teine.