Ülevaade Brexiti mõjust Ühendkuningriigi sise- poliitikast välispoliitikani. Ligikaudu 70 lühiesseed on jagatud kahte ossa: kus ollakse praegu ja kuhu minnakse. Vajalik töövahend Brexiti-järgse Ühendkuningriigi mõistmiseks ja analüüsimiseks.
Seotud artiklid
Lukašenka trumbid
Lukašenka trumbid on siseriiklik majanduslik stabiilsus, mis püsib Venemaa toel, Venemaa poliitiline abi, opositsiooni väikesearvulisus ja killustatus ning valgevenelaste vähene teadmine selle kohta, milline on teistsugune maailm. Nende trumpide kadudes ta aga langeb.
Slobodan Miloševići pärand ja vahekord rahvusvahelise üldsusega
Slobodan Milošević on Serbiale ja serblastele rohkem kahju teinud kui ükski teine serblane kogu ajaloo vältel.
Valgevene tegur Venemaa sisepoliitikas
Venemaa ja Valgevene liitriigi loomise projekti ümber on kujunenud vastuoluline ja üsna veider olukord: ühelt poolt on projektist saanud nii Venemaa välis- kui ka sisepoliitika päevakorra lahutamatu element, teiselt poolt aga ei ürita keegi seda ideed teostada.
Valgevene diktatuurivalimised
Kui tavaliselt räägitakse presidendi-, parlamendi- või kohalike omavalitsuste valimistest, siis mõnel maal pole neil mõisteil märkimisväärset sisu. Toimuvat võiks nimetada lihtsalt diktatuurivalimisteks – nagu Valgevenes.
Vabaduse õppetunnid
Ukrainal ja Gruusial õnnestus oma olukorda valimiste abil muuta. Valgevenes pole see veel võimalik. Ent ka valgevenelastel on olemas peamine, mis aitas Gruusiat ja Ukrainat: soov olla vaba.
Valida on Eesti ja Kreeka tee vahel
Sofia ajakirjanik Ilin Stanev selgitab, miks Bulgaaria kipub teel Euroopa Liitu viimse hetkeni maha jääma.
Euroopa uusim riik
Montenegrol seisab lähikuudel ja -aastatel ees tubli tuleproov, ent edu korral on see parim tõestus väitele, et Euroopa Liidu perspektiiv võib suunata riigi eduteele.
Serbia seisab teelahkmel, reedetuse tunne hinges
Viimased viisteist aastat on Serbia ainult kaotanud: inimesi, jõukust, mõjuvõimu ja eneseaustust. Kas nüüd, kui tundub, et kaotada pole enam midagi, võib hakata ülesmäge minema?
Enesessetõmbumine ehk Ungari välispoliitika argipäevad
Ungari välispoliitika on toodud sisepoliitikale ohvriks ja seetõttu suudetakse saavutada ainult murdosake sellest, mida tegelikult saaks ja tuleks teha.
Pärast valimisi: parem- ja vasakpoolsed Ungaris
Lähiminevikule silmavaatamise asemel otsustas Ungari 1989. aastal selle unustada. See kujundab tänini riigi poliitikat, hoiab sotsialiste võimul ja on kergitanud silmapiirile majanduskriisi ohu.
Kuidas saadakse selleks, mis ollakse
Tõik, et ühinenud Euroopal ei ole (veel) ühist kollektiivset mälu, ei anna põhjust eriliseks optimismiks ühise Euroopa enesetaju ja -kuvandi peatse tekkimise osas.
Ida-Euroopa vajab head eestkõnelejat
Edward Lucas otsib endiste ikestatud rahvaste seast asjalikku suurhertsogiriiki, mis suudaks esindada mainitud seltskonda küsimustes, mis neile korda lähevad.
Euroopa piir ja idamaad
On oht, et kastistame kultuurid demokraatia võimalikkuse seisukohalt sarnaselt India kastisüsteemiga ja sellest kastistamisest saabki fataalne pöördumatus.
Tagasi tulevikku – keskaja naasmine
Mõned ütlevad, et ajalugu käib tsüklikaupa, kuid ei korda ennast sajaprotsendiliselt. Praegune kriis Euroopa Liidus, samuti aga laiemad muutused üleilmastumise ja terrorismi tõttu rahvusvahelisel areenil on lisanud kaalu nende uurijate ja publitsistide häältele, kelle sõnul tuleks praegust maailma vaadelda mitte Vestfaali, vaid keskaegse paradigma alusel.
Bulgaaria on välismaa, aga Venemaa pole kana
Sofia peatänav kannab Tsaar-vabastaja nime ning tsaar Aleksander II Vabastaja mälestussammas seisab otse parlamendi peasissekäigu ees. Kui mõnelt bulgaarlaselt küsida, miks seda ratsameest Vabastajaks kutsutakse, vastab ta pikemalt mõtlemata: “Ta vabastas Bulgaaria.” Ainult vähesed teavad, et selle nime sai tsaar hoopis vene talumeeste pärisorjusest vabastamise eest.
Žestide ja reeglite poliitika
Venemaa poliitika Ida-Euroopas jaotab endised kaaslased NSV Liidus või Varssavi paktis sõpradeks ja nendeks, keda on võimalik mitte märgata.