Bideni uue transatlantilise strateegia 100 päeva tähendus Kesk- ja Ida-Euroopale
Danielle Piatkiewicz. Euroopa poliitika instituut, 2021
Kuidas väärtustele rõhuv Joe Bideni administratsioon vaatab demokraatlike protsesside ja õigusriigi vähikäigule iseäranis Poolas ja Ungaris? Kas ja kuidas mõjutab see liitlassuhteid?
Seotud artiklid
Edukas välispoliitika – Eesti julgeoleku eesliin
Meie välispoliitilised eesmärgid tuleb ressursside kahanemisel paremini läbi mõelda.
Koostöö Euroopa Liiduga on üks Kasahstani mitmevektorilise välispoliitika suundadest
Astana on ette võtnud laiahaardelise moderniseerimisprogrammi.
Tagahoovi iseseisvumine: Ladina-Ameerika maailmaareenil
Pehme jõud võib nii mõnelgi korral olla parem retsept riikidevaheliste suhete parandamiseks kui relvad.
Küberjulgeolek kui välis- ja julgeolekupoliitika küsimus
Julgeolekuolukorra halvenemine Euroopas ei ole jätnud puutumata küberruumi. Allolev mõtteharjutus püüab vaagida Eesti võimalusi küberjulgeoleku tugevdamiseks välis- ja julgeolekupoliitika raames.
Venemaa ja keskmaa-tuumarelvastuse leping
Põhja-Atlandi allianss ei tohi lasta end Moskval erimeelsustest lõhestada.
Hiina mittesekkumise põhimõttel baseeruva välispoliitika lõpp?
Hiina tajub oma rahvusvahelise positsiooni tähtsamaks muutumist.
Riia tippkohtumise eel: mis suunas liigub ELi naabruspoliitika
Eesti peab oma Euroopa Liidus eesistumise aega ära kasutama, et võidelda idapartnerluse eest.
Musta mere heitlused
NATO juhid peaksid kaasa aitama Rumeenia ja Bulgaaria sõjalise jõu kasvamisele.
Eesti vajab aktiivsemat välispoliitikat
Välisministeerium võiks olla Eesti välispoliitiliste eesmärkide teenimisel paremini rahastatud.
Venemaast, varjenditest ja naistest püssi all – Diplomaatia suur valimisdebatt
Mis on Eesti julgeolekuprobleem nr 1? Kas Eesti peaks hakkama ehitama rahvale varjendeid nagu Soome? Mida arvata naiste kohustuslikust ajateenistusest? Kas sanktsioonid ajendavad Venemaad samme tagasi võtma või ässitavad teda veelgi enam üles? Diplomaatia korraldas valimiseelse kaitsepoliitika-teemalise vestlusringi, kuhu tulid kohale kõigi parlamendiparteide esindajad.
Euroopa/Eesti pehme jõud versus jõhkruse paljunemine
Mul on hea meel, et praeguses järjest keerulisemaks muutuvas rahvusvahelises julgeolekuolukorras on Eestil piisavalt välispoliitilist kogemust, et selles ettearvamatus ja kiirete muutuste õhustikus efektiivselt toime tulla ja oma julgeoleku ning heaolu eest seista.
Rohkem Ameerikat!
USA osalus meie regioonis on parim panus normidel ja väärtustel põhineva maailmakorra säilimisse ning sellel ei ole pistmist geopoliitilise võitlusega.
Kurt Volker: „Me oleme Putinile vastu hakkamisega juba hiljaks jäänud.“
Euroopat peetakse endiselt piisavalt tugevaks ja võimekaks, eeldatakse, et tal on ressursse ja et ta on suuteline iseenda eest hoolt kandma.
NATO võimelõhed ja pöördumine Aasiasse
Euroopa ja Ühendriigid peavad tegutsema üheskoos, et levitada stabiilsust nii Euroopa äärealadel kui ka kaugemal, eriti Aasias.
Piiride naasmine
Uue lahkjoone tekkimise vältimine Euroopa kirdeperifeerias kindlustaks, et demokraatiale ülemineku protsess võib taas alustada jõu kogumist Ida-Euroopas – ning kunagi ehk ka Venemaal endal.
Eesti välispoliitika kompassist ja eesmärkidest
Läänemaailma absoluutne domineerimine maailmapoliitikas on hakanud kahanema.