Valgevene lõppmäng? Surve liitriigi moodustamiseks
Rootsi Kaitseuuringute Instituut, 2021
Näib, et pärast 2020. aasta ebaausaid presidendivalimisi Valgevenes, neile järgnenud proteste ja võimude vägivalda oma inimeste kallal, liiguvad Venemaa ja Valgevene taas kiiremini liitriigi moodustamise poole. Raport võtab arengud luubi alla ning pakub välja, kuidas kahe riigi lõimumine võib jätkuda aastani 2025.
Seotud artiklid
Fiona Hill: Ukraina uues maailmakorratuses – ülejäänud riigid Ühendriikidele vastu hakkamas
Traditsioonilise Lennart Meri kõne peab sellel aastal USA Venemaa-ekspert Fiona Hill, president George W. Bushi, Barack Obama ja Donald Trumpi nõunik.
Dunja Mijatović: Inimõiguste ja demokraatia õõnestamine Euroopas – väljakutsed ja lahendused
Euroopa Nõukogu riigipead kohtuvad 16.–17. mail Reykjavikis. See on alles neljas nii kõrge tasandi tippkohtumine organisatsiooni ajaloos, kuigi ühendus loodi juba 1949. aastal maailmajaos inimõiguste kaitse edendamiseks. Viimase puhul ei ole täna pilt sugugi roosiline, leiab inimõiguste volinik Dunja Mijatović.
James Sherr: Tants torude ümber – Nord Streami plahvatused
Sellest on möödunud peaaegu seitse kuud, kui võimsad plahvatused purustasid 26. septembril neljast Nord Streami torujuhtmest kolm, muutes nad mitte üksnes kasutuskõlbmatuks, vaid tõenäoliselt lausa parandamatuks. Kaks päeva hiljem alustasid Rootsi ja Taani omaette juurdlust intsidentide kohta, mis olid aset leidnud rahvusvahelistes vetes, kuid vastavalt emma-kumma riigi majandustsoonis. Rootsi kaitsepolitsei kogus 18. novembriks piisavalt tõendeid, järeldamaks, et plahvatuste taga oli tõsine sabotaažiakt.
Vadim Štepa: Kas Venemaa valmistub uueks „Talvesõjaks“?
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas jaanuaris plaanitavast sõjaväe arvkoosseisu suurendamisest lähiaastatel, sealhulgas uue armeekorpuse loomisest Karjala Vabariigis. Naabermaal Soomes kutsus see esile erinevaid tundeid – ärevusest skepsiseni –, kuid igal juhul tõi see taas esile ajaloomälu kurvad leheküljed. Kas nüüdsest Venemaa Karjalast võib saada uus sõjaline eelpost Euroopa vastu, nii nagu Kaliningradi oblastist?
Ivan U. K. Klyszcz: Ukraina pole Lähis-Idas tähtsusetu
Venemaa diplomaatiline tegevus Lähis-Idas on laialdane, ent samas strateegilises piirkonnas taotleb oma sihte ka Kiiev. Läänepartnereist võiks Ukrainale rohkem abi olla.
Molly McKew: Gruusia, lääs ja Venemaa – kolme kaotuse lugu
Eelmisel nädalal hoidsid Gruusia meeleavaldajad ära ühe Kremli malli järgi tehtud seaduse vastuvõtmise. Ikkagi seisab Gruusia läänest kaugemal kui kunagi pärast 2008. aasta augustisõda. Sellest sõjast alates pingutab Venemaa, et Gruusiat läänest lahutada. Ent see pole juhtunud ilma lääne kaasabita.
Miloš Mitrović: Ristteel Serbia ida ja lääne vahel
Serbia seisab taas kord valiku ees. Jaanuari keskel kohtus president Aleksandar Vučić Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia esindajatega. Pärast Belgradi kohtumist tunnistas ta isegi, et Serbia ja Kosovo peavad jõudma kokkuleppeni: lahendamata konflikt omaenda sisehoovis Ukraina sõja ajal on ELi huvidega vastuolus.
Indrek Kannik: Neli punkti Euroopa julgeoleku kindlustamiseks
Venemaa soov oli muuta NATO idatiib ning Soome ja Rootsi puhvertsooniks, kellele liitlaste sõjaline kaitse ei laiene. Demokraatlik maailm peab seisma üheselt Ukraina selja taga ning valmistuma Venemaa maksimaalseks isoleerimiseks, sest ainult nii saame kindlustada kogu Euroopa julgeoleku.
Vadim Štepa: Kuidas Moskva muudab Vene Kaug-Ida Pekingi toormekolooniaks
Tänasel päeval köidab paljude analüütikute tähelepanu täiemahuline sõda, mille Venemaa Ukrainas valla päästis. Ent sealt tuhandete kilomeetrite kaugusel arenevad sündmused, mille mõju maailma geopoliitika tulevikuväljavaadetele ei pruugi sugugi väiksem olla.
Lelde Luik: Liberaalset rahvusvahelist korda vaidlustamas? Aasia riikide reaktsioone Venemaa sissetungile Ukrainasse
Aasia riikide reageeringuid Ukraina sõjale iseloomustab ühine austus rahvusvahelise korra printsiipide suhtes. Samal ajal hoidutakse Venemaad otsesõnu hukka mõistmast, mis lääneriikide vaatest jääb arusaamatuks ebamäärasuseks. Kagu-Aasia riikide juhtumid illustreerivad, et läänelik narratiiv Ukraina sõjast pole universaalne.
Kristi Raik: Lääne habras ühtsus
Vene-poliitika kujundamine liitlaste seas nõuab endiselt palju vaeva. Kui NATO riigid ei suuda sõjast õppida seda, et ka meie peame võtma endale kohustuse vajadusel Ukraina eest surra, jääb Euroopa ühtsus üürikeseks.
Rainer Saks: Kas on lootust lõpetada sõda Euroopas?
Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse saavutamine on võimalik, kui Ukrainat toetavad liitlased saaksid võitu oma ebakindlusest. Koalitsioon peab ühehäälselt avaldama valmisolekut Ukrainat abistada ka pikaajalise sõja korral. Samuti tuleb Ukrainale tarnida võimalikult kiiresti sellises koguses raskerelvastust, mis heidutab Venemaa kavatsusi uueks pealetungiks.
Euroopa julgeoleku tagamine Venemaa vastu – Eesti seisukoht
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Kuidas ühendustest said relvad
Euroopa Välissuhete Nõukogu direktori Mark Leonardi 2021. aastal ilmunud raamat "The Age of Unpeace" („Ebarahu aeg“), mis eesti keeles ilmus eelmise aasta jõulu eel, on lugejatele sissejuhatus majandusliku sõltuvuse ja riikide lõimumise riskidest.
Charlotta Collén: Ukraina ülesehitamise arve jääb Euroopa maksta
Afganistani sõda oli sedavõrd kulukas, et lõi omal ajal Nõukogude Liidu majandusse korraliku augu ja aitas sel moel riigi lõpule kaasa, meenutab Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse vanemteadur Charlotta Collén, kelle sõnul on Ukraina sõda Venemaa viimaste aastakümnete kõige kallim ettevõtmine.
Venemaa kui kättesaamatu pruut
Kui mõista vene naist kui Venemaad, vene rahvast või Vene territooriumi, võib poliitilistes sõnumites, kultuuriloomingus ja aruteludes märgata varjatud sõnumeid ja visioone.