Jäta menüü vahele
Nr 212 • Mai 2023

Andrei Soldatov ja Irina Borogan: Kuidas on sõda mõjutanud Venemaa julgeolekuteenistusi?

2022. aasta kevadel tehti Venemaa luures nii suur prohmakas, et Putin ei saanud seda enam eirata. Repressioone oli oodata ja need tulidki kiiresti.

Andrei Soldatov
Andrei Soldatov

vene sõltumatu ajakirjanik

Irina Borogan
Irina Borogan

vene sõltumatu ajakirjanik

Selle aasta 17. aprillil mõisteti Venemaal riigireetmises süüdi dissident Vladimir Kara-Murza, kellele määrati karistuseks 25 aastat range järelevalvega vanglakoloonias. Reuters/ Moskva linnakohtu pressiteenistus / Scanpix

FSB 5. teenistuse ehk välisteenistuse juht Sergei Besseda pandi invasiooni järel koduaresti. Ja varsti [väidetavalt 8. aprillil 2022 – toim] viidi ta salaja üle Lefortovo vanglasse. Bellingcat kinnitas sõltumatu allikana, et kümnete välisteenistuse töötajate telefonid on välja lülitatud, mis viitas sellele, et märkimisväärne hulk FSB töötajaid on vahistatud.

Ka teisi asutusi tabasid repressioonid. Rahvuskaardi ülemjuhataja asetäitja Roman Gavrilov sunniti erru minema ja väidetavalt võeti vahi alla. Siis arreteeriti siseministeeriumi kindralid, kelle hulka kuulus ka siseministri nõunik.

Praegu on FSB sõjas esirindel ja peaaegu iga FSB teenistus on kaasatud sõja nimel tehtavasse pingutusse.

Aga suvel toimus muutus. Repressioonid lõppesid.

Besseda viidi Lefortovost tagasi Lubjankale tööle, mida võib pidada väga dramaatiliseks sammuks. Viimati nägime midagi sarnast Stalini valitsemise ajal. Selle aasta jaanuaris näidati Bessedat Moskvas ühel avalikul üritusel ja niimoodi tõestati kõigile, et temaga ei ole mitte midagi juhtunud. Tema poeg Aleksandr pandi väga mõjuvõimsale ametikohale osakonna juhiks, kes tegeleb silovik’idega.

Palju tööd ja vähe rõõmu

Väidetavalt sai Putinile selgeks, et tal ei ole muud valikut kui sõdida nende vahenditega, mis on tema käsutuses, ja see tähendas FSB-d. Praegu on FSB sõjas esirindel, peaaegu iga FSB teenistus on kaasatud sõja nimel tehtavasse pingutusse:

  • FSB terrorismivastane üksus, vastuluureteenistus ja uurimisvalitsus juhivad Venemaal uusi tagakiusamisi.
  • FSB eriväelased ja sõjalise vastuluure osakond korraldavad operatsioone, mille sihtmärkideks on Ukraina sõjaväelased okupeeritud territooriumidel ja kaugemalgi.
  • Jälitusvalitsus, mis kujutab endast FSB-sisest kriminaaljuurdluse üksust, tegeleb Ukraina sabotaažioperatsioonide nurjamisega.
  • FSB piiriteenistus menetleb Ukraina põgenikke ning ahistab riigist põgenevaid meessoost Vene kodanikke ja välisajakirjanikke.
  • Majandusliku julgeoleku teenistus viib ellu impordi asendamist, mis on osa Venemaa majanduspoliitikast sanktsioonidega toimetulekuks.

Ja igal pool – nii piirkondlikes osakondades kui ka FSB peakorteris Lubjanka väljakul – on FSB lihttöötajad vihased, sest nagu 1990. aastatel Tšetšeeniasse, saadetakse neid nüüd jälle kolmekuuliseks teenistusajaks okupeeritud territooriumidele. Ja see ei meeldi mitte kellelegi neist.

Stalini salapolitsei

Enne sõda Ukrainaga oli FSB jaoks põhiline võrdlusalus 1970. ja 1980. aastate KGB. Praegu on FSB-lased aga hakanud kasutama palju hirmutavamaid meetodeid, nimelt Stalini salapolitsei omi.

Isegi avalikkuses on muutunud trendikaks viited Nõukogude Liidu vastuluurele SMERŠ-ile, mis tegutses 1943.–1946. aastal. SMERŠ oli julmuse poolest kurikuulus luureasutus. Samuti on suuri puhastusi korraldanud NKVD-st saanud täiesti viisakas jututeema.

FSB perspektiivist vaadatuna on see mõistlik. Stalini salateenistused oli sõjaaegsed asutused, isegi kui ametlikult ei peetud parajasti suurt sõda. Sõda oli Stalini režiimi jaoks loomulik elukeskkond.

Samas tegutses KGB Nõukogude Liidu jaoks suhteliselt rahulikul ajal. Teistesse riikidesse tungimine ei mõjutanud KGB modus operandi’t. KGB struktuuris ei tehtud suuri muutusi, kui tungiti 1968. aastal Tšehhoslovakkiasse või kui sõditi 1980. aastatel Afganistanis.

Nüüd, kui Venemaa peab sõda, on FSB tegevus tohutult eskaleerunud.

O tempora, o mores

Enne sõda ei süüdistatud Vene opositsionääre kunagi riigireetmises ega reeturluses, aga nüüd on Vladimir Kara-Murza riigireetmise eest 25 aastaks vanglasse mõistetud. Enne sõda sai opositsionääride represseerimiseks valida mitme variandi vahel, aga nüüd on ainsaks valikuks vangla. Enne sõda ei võetud advokaate vahi alla, aga nüüd istub vanglas Dmitri Talantov, kes töötas FSB-ga seotud juhtumites kaitsjana. Sellel loetelul ei ole lõppu.

Venemaal on isegi täiesti tavalised majandussektorid saanud tunda FSB survet. Eelmise aasta juunist saadik on Venemaa finantsjärelevalveasutus uurinud koos FSB-ga kogu riigis kliinikuid, mis on venemaiste arstirohtude asemel välja kirjutanud lääne omi. Seda kampaaniat esitleti avalikkusele kui „Vene arstide vahendusel ravimeid müüvate välismaiste ravimifirmade mahhinatsioonide paljastamist“.

Enne sõda sai opositsionääride represseerimiseks valida mitme variandi vahel, aga nüüd on ainsaks valikuks vangla.

Kõige rabavam muudatus puudutab aga FSB taktikat Ukrainas. Enne sõda tegeles FSB peamiselt Ukraina poliitikute ja ametnike värbamisega. Nüüd on julgeolekuteenistusel pooleli väga mahukas operatsioon, et paigutada suur hulk Venemaal ja okupeeritud territooriumidel elanud ukrainlasi filtratsioonilaagritesse. Samasuguseid laagreid kasutas Stalini salapolitsei ulatuslikult Teise maailmasõja ajal. Ukrainlasi ei hoita kinni aga ainult laagrites. FSB-le alluvas Lefortovo vanglas on samuti palju ukrainlastest vange.

Nende laagrite põhieesmärk ei ole inimesi vangis hoida, vaid värvata. Ja mida rohkem inimesi menetleda, seda rohkem õnnestub neid värvata ja seda raskem on Ukraina vastuluurel sellele vastu töötada. Inimest saab värvata siis, kui kasutada kõige mõjusamaid vahendeid. Laagris on võimalik rakendada igasugust survet.

Tulge koju või muidu…

Venemaa julgeolekuteenistuste staliniseerumine ei tähenda kodumaal elavate venelaste jaoks midagi head, aga sama käib ka välismaal elavate venelaste kohta. Poliitilisel põhjusel väljarändamine ja pagendusse minek oli Stalinile kinnisideeks, mille Putin on pärinud.

Nagu tema eelkäijad Nõukogude Liidus, nii peab Putingi poliitilisi emigrante täiesti tähtsusetuks, kuid samas on ta teinud julgeolekuteenistuste sees järjest rohkemate osakondade ülesandeks võidelda väljarände probleemiga. Põhjus peitub ikka sellessamas ebakindluse tundes.

Poliitilisel põhjusel väljarändajad ja pagendusse minejad olid Stalinile kinnisideeks, mille Putin on pärinud.

Lubjankal usutakse veendunult, et võimsa Vene impeeriumi kukutasid 1917. aastal käputäis pagendusest kodumaale tagasi tulnud revolutsionääre. Kui lähtuda sellest teooriast, siis tekib järgmine küsimus: miks ei võiks veel üks maapakku läinute seltskond uuesti sama asja proovida, kui neil vaid avaneb selleks võimalus?

2022. aasta maist alates on FSB külastanud Vene emigrantide peresid, et anda neile teada, et valitsus ootab eksiili läinuid koju tagasi. 2023. aastal mõtles Kreml aga välja väga konkreetse strateegia, et uue väljarändelainega võidelda: tuleb tagasi meelitada need, kes on Venemaa ellujäämiseks ja sõjaks vajalikud, see tähendab IT-spetsialistid.

Samal ajal tuleb vaigistada need, kes on poliitiliselt aktiivsed. Meil tasub meeles pidada üht asjaolu, mis kehtib praegu rohkem kui kunagi varem: kodumaalt põgenenud venelastel, kes on avalikult sõjavastased, on selja peal märklaud.

Seotud artiklid