Kreeka hinnangul ei ole Euroopa Liit 2021. aastal põgeniketulvaks paremini valmis kui 2015. aastal. ELi ja Türgi rändelepe küll peab veel, kuid Türgi kui partner triivib aina enam läänest eemale.
Seotud artiklid
Küberründed jõu kasutamise õiguse ja humanitaarõiguse raames – millised on mängureeglid?
Nagu ikka õiguses, on elu regulatsioonidest mitu sammu ees ja infotehnoloogiast kolmikhüppaja tuules on õigus jäänud veel tavalisse kaugushüppekasti.
“Silmanähtav edasiminek” ja “märkimisväärsed puudused”
Thbilisi harjutas Saakašvilile järeltulija valimist.
Eesti välispoliitika mälupoliitilisest horisondist
Kui palju mõõdutunnet peaksime säilitama oma ajalookäsitluse Euroopa peavoolu osaks kantimise ristiretkel?
Kas Kreeka kriis toimub Schumani plaani kohaselt?
Isegi, kui Euroopa on kriisis - milles võib kahelda -, siis on see kui mitte sisse planeeritud, siis teatud ulatuses ennustatav ja võib-olla et isegi oodatud kriis.
Võimalus lunastada pilet järgmisesse aastasse
Afganistanis on saabunud otsustavad ajad ja vaatamata rohketele riskidele tuleb loota, et seekord läheb õnneks.
Säästurežiimil julgeolek – NATO ressursipeeglis
Eesmärke saab edukalt realiseerida vaid juhul, kui liitlasriigid tajuvad ühiselt ohtude tõsidust ja väljendavad poliitilist tahet, nõustudes vajalike võimete väljaarendamiseks üheskoos senisest rohkem investeerima.
Poola ja raketitõrje: omandatud ja omandamata õppetunnid
Tõsine debatt Poola Ühendriikide-poliitika teemal raketitõrjejärgsel perioodil ei ole enam lihtsalt välditav.
Universaalsed inimõigused horisondil lävepakuks julgeoleku tagamisel
Kas terrorismivastase võitluse mõju inimõigustele on pikaajaliselt sama negatiivne, kui näitas lõppev kümnend, või võib rahvusvaheline üldsus loota, et mõõna ületamiseks koondatud jõud pikas perspektiivis kiirendavad edasiminekut?
Rahvas sõjas. Väikeriigi võimalus olla suurem suurriigist
Strateegilised mõjutusoperatsioonid oleksid Eesti võimalus teha midagi suurt suhteliselt väheste ressurssidega.
NATO uuendamine: osa suuremast pildist
Me peame enda põlvkonna ajal tegema sama, mida tegi eelnev põlvkond meile: panema aluse rahvusvahelisele korrale, mis toetaks eelseisvatel aastakümnetel demokraatia ja turumajanduse arengut ning ülemaailmset julgeolekut.
Avalikkuse suhtumine Leedu relvajõudude muutumisse
Kuvand, mille kohaselt sõdur kaitseb kodumaad kus tahes maailma nurgas, on Leedu ühiskonnale veel päris võõras.
Eesti lähimad sõjalised liitlased
Läti ja Leedu kaitsereforme tuleb tähelepanelikult jälgida. Neid ei ole mõtet väga kiiresti ei hukka mõista ega heaks kiita.
Läti välispoliitika: edasi läbi raskete aegade
Edukas välispoliitika on võimalik ainult siis, kui vahendid ja eesmärgid on tasakaalus. Viimastel aastatel on Läti välispoliitikas vahendid kippunud eesmärkide ees domineerima.
Kõige idapoolsem lääs ja kõige läänepoolsem ida
Eestit külastanud Türgi Euroopa Liidu asjade minister ja pealäbirääkija Egemen Bağış leiab Diplomaatiale antud usutluses, et tema maa saamine euroliidu liikmeks on vältimatu, sest Euroopale on Türgit vaja rohkem, kui Türgile Euroopat. Intervjueeris Kaarel Kaas.
Hurtsiku rohetav, hägune ja moonutav aknaruut
Eesti riigi noorus ja väiksus ning ajaloolised iseärasused ongi üks põhjus, miks siinmail ei ole säärast välispoliitilist debatti kui näiteks USAs, Suurbritannias või Prantsusmaal.