Põhjalik ülevaade tehismõistuse ja autonoomia arendamisest Venemaal ning kuidas hinnata Venemaa edasisi arenguid neis valdkondades.
Seotud artiklid
Võimu kõne kriisi ajal
Kuidas peaks Eesti infosõjas kaitsepositsioonist välja tulema ja ennast kehtestama.
Vabadusest ja vastutusest julgeoleku tagamisel
Meie suurim julgeolekuoht asub meie piiride sees.
Veel üks kübersõja “esimene”
Kübersõja olemasolus kahtlejaid on maailmas järjest vähem.
Rooma teine langemine?
Lääs ei kipu diktaatorite kukutamisest midagi õppima.
Virtuaalne Venemaa Eestis: Vene meedia mõju Eestis elavale venekeelsele elanikkonnale
Venekeelne elanikkond tunnetab enda olemist eesliinil.
Putini endine kõnekirjutaja: Venemaal hakatakse nõudma muutusi
Pikemas perspektiivis ei paista toetus Kremlile raudkindel olevat.
Küberjulgeolek kui välis- ja julgeolekupoliitika küsimus
Julgeolekuolukorra halvenemine Euroopas ei ole jätnud puutumata küberruumi. Allolev mõtteharjutus püüab vaagida Eesti võimalusi küberjulgeoleku tugevdamiseks välis- ja julgeolekupoliitika raames.
Muutuste tuul: kuidas Leedu pööras selja patsifismile ja hakkas taas sõjaväge armastama
Venemaa oht pole kuhugi kadunud.
Ukraina kriisi regionaalne lainetus
Siinse piirkonna riigid saavad teha paremat koostööd väljaspool tavaformaate.
Venemaa igiomane loomus
Venemaast rääkides tavatsetakse tihti kasutada venelaste endi ütlust, et Venemaad ,,mõistusega ei võta ja arssinaga ei mõõda". Siiski, nii võib see olla tõene neile, kes Venemaad, tema ajalugu ja kultuuri lähemalt ei tunne. Eriti kehtib see Lääne uurijate/hindajate suhtes, kes Lauri Mälksoogi hinnangul tunnevad vene ühiskonda tunduvalt halvemini kui vene uurijad Lääne ühiskonda. Lauri Mälksoo on vene keele, ühiskondlikku mõtte ja õigusajaloo ning nende esindajate hea tundjana võtnud ette analüüsi pikal ajateljel ning see on andnud üsna veenva üldistuse selle mõistmiseks, miks Venemaa on, nagu ta on ja käitub nii, nagu ta käitub.
Venemaa arhiivijuht: ma pole kindel, kas Vene rahvas tahab oma ajalugu teada
Sergei Mironenko räägib Nõukogude-Saksa sõja alguskuudest, Molotovi-Ribbentropi paktist ja juurdepääsust Vene arhiividele.
Paratamatu vastastus ennustamatu tuleviku taustal
Eesti kaitsevõime võtmed seisavad ikka peamiselt meie endi, mitte kellegi teise käes
Kes kontrollib olevikku, kontrollib ka minevikku
Ajalugu välispoliitika instrumendina
Riia tippkohtumise eel: mis suunas liigub ELi naabruspoliitika
Eesti peab oma Euroopa Liidus eesistumise aega ära kasutama, et võidelda idapartnerluse eest.
Kuidas edasi, Euroopa naabruspoliitika?
Idamõõtme riikidele peaks terendama reaalne Euroopa Liidu ühinemisperspektiiv.