Venemaa propageerib Krimmi noorte seas sõjakultust
Venemaa propageerib okupeeritud Krimmis noorte seas sihikindlalt ja ulatuslikult militariseerimist. Eesmärgiks on isiksuse allasurumine ning sõnakuulelike ja motiveeritud sõdurite koolitamine Venemaa relvajõududele. Militariseerimine algab juba lasteaiast või isegi lapse sünniga ning tipneb ebaseadusliku ajateenistusega, millest kõrvalehoidjaid ootab rahatrahv ja avalik hukkamõist.
Hersoni linna tatarlaste esinduskogu Mejlise juht ja krimmitatarlaste kultuurikeskuse Kuresh arendusdirektor
Kõige ilmekam propagandanäide on sõjaväeteenistuse kutse kätteandmine juba sünnitusmajas koos vastsündinud poisi sünnitunnistusega. Juhtumi fikseerisid inimõiguste kaitsjad OSCE seireprojektis „Inimõiguste kaitse okupeeritud Krimmi AV territooriumil”.
Ebaseaduslik ajateenistus
Krimmi noorte militariseerimine algas kohe pärast poolsaare okupeerimist seitse aastat tagasi. Pärast Krimmi alalistele elanikele sundkorras Venemaa kodakondsuse andmist hakati kohalikke täisealisi mehi kiirelt Vene relvajõududesse ajateenistusse kutsuma.
Samas rahvusvaheline õigus, täpsemalt tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsioon, mille üks allkirjastajaid oli Venemaa Ukraina nimel, sätestab, et okupeeriv riik ei või sundida okupeeritud territooriumi elanikke teenima oma relvajõududes.
Esimene ajateenistusse kutsumise kampaania algas 2015. aastal. Krimmist pärit ajateenijatele tehti alguses erand kohustusliku ajateenistuse läbimise koha valikus. Kuni 2016. aastani võisid nad teenida Krimmi territooriumil, pärast seda hakkasid krimlased teenima erinevates Venemaa piirkondades. Alates 2016. aastast on Krimmi vene „sõjakomissari” andmetel igal aastal Vene ajateenistusse kutsutud umbes 2800–3000 krimlast. Kokku on Venemaa alates 2015. aastast ajateenistusse kutsunud umbes 28 000 Krimmi elanikku.
Kutsealuste käitumist reguleerivad ranged reeglid. Kõik vanemad kui 14-aastased meessoost isikud peavad läbima väljaõppe, hankima kutsealuse tunnistuse ja võtma end arvele sõjakomissariaadis. Samuti on reguleeritud nende liikumine Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Kõik ajateenijad, kes lahkuvad ajateenistuse vältel elukohast kauemaks kui kolmeks kuuks, peavad sellest isiklikult teavitama sõjakomissariaati või vastavat kohalikku omavalitsust.
Rahvusvaheline õigus, täpsemalt tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsioon, mille üks allkirjastajaid oli Venemaa Ukraina nimel, sätestab, et okupeeriv riik ei või sundida okupeeritud territooriumi elanikke teenima oma relvajõududes.
Ajateenistusest kõrvalehoidjaid ootab kriminaalvastutusele võtmine, rahatrahv või kuni kaheaastane vabadusekaotus. Lisaks arutab riigiduuma praegu uut seaduseelnõu, mis näeb ette riigist lahkumise keeldu viieks aastaks kõigile, kes ajateenistusest kõrvale hoiavad.
Nn kõrvalehoidjate kriminaalasjade arv suureneb aasta-aastalt. Inimõiguste kaitsjate andmetel on Krimmis algatatud vähemalt 135 kriminaalasja Vene sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise eest ning suurem osa krimlastele mõistetud karistustest on trahvid vahemikus 5000–80 000 rubla (kuni 900 eurot). Seejuures ei vabasta trahvi maksmine Vene relvajõududes teenimise kohustusest.
Esmapilgul võib Krimmis kriminaalvastutusele võetud kodanike arv tunduda tühine. Suures osas on see seletatav kohalike tavade ja suhtumisega – nimelt pidid need Ukraina kodanikud, kes said 2014. aastal sundkorras Venemaa kodakondsuse, ka Ukrainas läbima kohustusliku ajateenistuse ja seetõttu käsitavad paljud Krimmi elanikud nõude järgimist kohustuse täitmisena ja seaduskuulekuse tõendamisena. Seda kinnitavad arvukad uuringud, mille korraldasid inimõiguste kaitsjad OSCE seireprojektis.
Psühholoogiline surve ja avalikkuse hukkamõist
Venemaal ja Krimmis on tavaks ka ajateenistusest keeldunud isikute avalikustamine. Seda tehakse peamiselt psühholoogilise surve avaldamiseks ja avalikuks hukkamõistuks. Miks?
Vene propagandamasin on totalitaarse originaali taastatud koopia, mida on lihvinud Nõukogude mineviku sõjad ja repressioonid. See sisaldab muu hulgas propagandategevusi, mille eesmärk on Venemaa ühiskonna tinglikuks hüvanguks elanike isiksuste allasurumine.
Ei ole kahtlust, et selline sõjakultus ohustab ka kooliõpilaste vaimset tervist. Hariduse militariseerimine on kogu ajateenistusse kutsumise protsessi nurgakivi. See algab lasteaiast ja jätkub koolis.
Loodud on mitmetasandiline (föderaalne, piirkondlik, kohalik) noorte ajateenistuseks ettevalmistamise süsteem. Näiteks 2016. aastal loodud ülevenemaaline noorte sõjalis-patriootlik ühiskondlik liikumine Junarmija on tänapäeval noorte hulgas sõjalise eluviisi massilise jäljendamise ja sõjakultuse sisendamise vahend. Koolide juhtkonnad toetavad aktiivselt organisatsiooniga liitumist, sealhulgas Krimmis. Koolilapsed ei oska aga reeglina kriitiliselt mõelda ega toimuvat hinnata ning satuvad seetõttu tohutu militaarpropaganda surve alla.
Ei ole kahtlust, et selline sõjakultus ohustab ka kooliõpilaste vaimset tervist. Hariduse militariseerimine on kogu ajateenistusse kutsumise protsessi nurgakivi. See algab lasteaiast ja jätkub koolis.
Peale Venemaa okupatsiooni ülistamise ja mütologiseerimise on selgelt näha ka rassilise sallimatuse sisendamine koolilastesse, kui koolides käsitletakse teemat rõhuasetusega slaavi elanikkonna päästmisel Krimmi põliselanike eest.
Kas Ukraina kui Euroopa riik, mille territoorium okupeeriti osaliselt 21. sajandil sunni abil, saab toimuvat passiivselt jälgida? Ilmselgelt mitte.
Lisaks rahvusvahelistele hoobadele on noorte seas militarismi propageerimise vastu võitlemiseks vaja aktiivselt välja töötada ka oma õigusraamistik. Üheks selliseks vahendiks võiks olla „kollaboratsiooniseadus”, milles tuleb selgelt sõnastada, millised tegevused kuuluvad okupatsioonivõimudega koostöö tegemise eest kriminaal- või haldusvastutuse alla, sh militarismi propageerimine koolides. Iga sellise tegevuse taga seisavad ju konkreetsed inimesed ja täideviijad.
Infooperatsioonide väed
Peale noorte seas aktiivselt militarismi propageerimise leiavad okupeeritud Krimmis aset ulatuslikud infooperatsioonid.
Hübriidsõjas on infooperatsioonid sageli sama laastavad kui sõjalised. Alates 2000. aastate keskpaigast on Venemaa hakanud tänapäevases sõjapidamises pöörama märkimisväärset tähelepanu infokomponendile. Venemaa Föderatsiooni infoturbe doktriin on väga konkreetne ja süsteemne ning aitab mõista infooperatsioonidele pööratava tähelepanu mastaapsust. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas 2017. aasta veebruaris riigiduuma ettekandes: „Selle aja jooksul loodud infooperatsioonide väed on palju tõhusamad ja tugevamad kui varasemad vastupropaganda üksused…”.
Oma kuritegude õigustamiseks on enamik Venemaa sõnumitest suunatud nii riigisisesele kui ka rahvusvahelisele auditooriumile, sest Krimmi poolsaare okupatsioon on vastuolus kümnete Venemaa rahvusvaheliste kohustustega ning enam kui 200 Venemaa ja Ukraina kokkuleppega, mille alusel on Krimm tunnistatud Ukraina territooriumiks.
Täna võib nentida, et Venemaa tele- ja raadiokanalite vastuvõtt on tagatud mis tahes asulas, mis paikneb tinglikust piirist umbes 50 km raadiuses, kuid samal ajal puudub enam-vähem samal alal Ukraina televisiooni- ja raadioringhäälingul stabiilne vastuvõtt.
Eraldi teema on Krimmi halduspiiril asuva tingliku „piiriala” elanikele suunatud infokampaaniad. Viimase seitsme aasta jooksul on tehnilist taristust süstemaatiliselt arendatud ja kaasajastatud, muutunud on vormid ning pidevalt täiustatakse meetodeid, millega edastatakse okupeeritud ja piirialade elanikele propagandat. Suurendatud on võimsusi ja kasutusele on võetud uued, veelgi võimsamad ülekande-vastuvõtukompleksid, mis asuvad Ukraina Hersoni oblasti lähedal. Lisaks korraldatakse okupeeritud territooriumilt paralleelset ringhäälingut Ukraina mandriosa raadiojaamade sagedustel ning vabasagedusi summutatakse. Ukrainas avatakse uusi meediaväljaandeid, mis on mõeldud [Vene – toim] propagandaülesannete täitmiseks.
Olukorda halvendab ka asjaolu, et 2018. aastal lõpetas Ukraina analoogtelevisioonisignaali edastamise ning digitaalne ringhääling ei suutnud varem kaetud territooriumi täielikult katta ja täisväärtusliku signaaliga asendada. Täna võib nentida, et Venemaa tele- ja raadiokanalite vastuvõtt on tagatud mis tahes asulas, mis paikneb tinglikust piirist umbes 50 km raadiuses, kuid samal ajal puudub enam-vähem samal alal Ukraina televisiooni- ja raadioringhäälingul stabiilne vastuvõtt. Ilmastikuolud võimaldavad sageli Vene raadiojaamu kuulata isegi Hersonis, mis asub 300 km kaugusel lähimast okupeeritud Krimmi ülekande-vastuvõtukompleksist.
Kõik see on mõjutanud kardinaalselt neis piirkondades elavaid inimesi ning mõjutas ka 2020. aasta sügisel toimunud kohalike valimiste tulemusi ehk selgitab osaliselt venemeelsete parteide kindlat võitu nendes piirkondades. Seejuures tasub silmas pidada, et praegu toimub detsentraliseerimisreform, mis annab kohalikele omavalitsustele üha rohkem volitusi, ehk infomõjutus kujutab endast otsest ohtu Ukraina riiklikule julgeolekule.
Ibrahim Suleimanov kõneles 10. märtsil 2021 arutelul Krimmi okupatsiooni mõjust Ukrainale. Arutelu oli osa projektist “Resilient Ukraine”, mida viib ellu Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ja rahastab Eesti välisministeerium.
Seotud artiklid
Kersti Kaljulaid: NATO lahingugrupi mõju on olnud tohutu
President Kersti Kaljulaid leiab, et NATO lahingugrupi loomine oli geniaalne, ning tavatseb oma kolleegidele meelde tuletada, et strateegiline kannatlikkus ei tohiks olla lühem kui nende poliitilistel vanaisadel ja vanavanaisadel – 50 aastat.
Venemaa poliitika postsovetliku ruumi „koostööle“ sundimiseks
Venemaa on loonud postsovetlike konfliktide lahendamiseks töökindla ja tõhusa mudeli, mis teenib edukalt Kremli eesmärke. Kui Euroopa Liit ja lääneriigid soovivad olukorda parandada, tuleb neil lõpetada selle mudeli seadustamine ning võtta kasutusele poliitikad, mis muudavad selle Venemaale kulukaks.
Lääne esmased õppetunnid Venemaa Ukraina-vastases tegevuses
Miks päriselt Venemaa koondab vägesid Ukrainasse ja selle ümber, teab vaid president Vladimir Putin ja talle lähedal seisev sisering, kuid oleks rumal uskuda, et see jõudemonstratsioon pole seotud signaalidega, mida Moskva Kiievist ja lääneriikide pealinnadest saab. Lääneriigid ei tohi Venemaa infooperatsioonidest ja vägede koondamisest end päriselt ega näiliselt heidutada lasta.
Kuuldused sõjast: Venemaa üllatab taas Ukrainas?
Kuum infosõda, hiiliv eskaleerumine ning teised hoiatavad märgid ja arengud viitavad sellele, et Venemaa valmistub uueks rünnakuks Ukraina vastu. Kas oodata on Donbassi annekteerimist, täieulatuslikke sõjalisi operatsioone või Venemaa „rahuvalvajate“ paigutamist Ukrainasse?
Krimmi sündmuste õppetunnid: kas Eesti riigikaitsemudel vastab täielikult meie vajadustele?
Idanaabril on tekkinud võime kasutada sõjalist jõudu väga kiiresti, rünnataval riigil jääb minimaalselt aega vastumeetmete rakendamiseks.
21. sajandi kaitsejõud: Soome kaitsevõimet tuleb uuendada ja tugevdada
Enne ulatuslikku klassikalist sõda vajatakse suuremat sõjalist võimet ning välja tuleb arendada sõjavägi, mis on võimeline ette võtma ühendoperatsioone.