Põhjala-Balti ühenduvus Aasiaga Arktika kaudu
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut, Konrad Adenaueri Sihtasutus, 2021
Kas Arktika saatuseks on taas kord muutuda geostrateegilise rivaliteedi tandriks või on lootust, et ühenduvusel ja majandusgeograafial põhinev lähenemine toob endaga kaasa suurema lõimumise ja koostöö? Viimasest saaksid ühtlasi kasu nii suurriigid kui ka Põhjamaad ja Balti riigid.
Seotud artiklid
Inimõiguste olukorrast Tiibetis
Tiibeti rahvast ja kultuuri on veel võimalik päästa.
Tankid Taevase Rahu väljakul
Miks ei võiks tulevikus ka Hiinast saada demokraatlikku maad sarnaselt Jaapanile, Lõuna-Koreale ja Taiwanile?
“Külm sõda” Ida-Aasias
Kui Eestis paistab, et külm sõda on läbi, siis tegelikult on Ida-Aasias algamas uus, kusjuures NSV Liidu rolli on üle võtnud kommunistlik Hiina. Toimuvat kirjeldab teist aastat Taiwanil resideeriv Märt Läänemets.
Draakon teritab küüniseid
Suurim viimastel kuudel Euroopa ja USA suhteid tumestanud probleem on Hiina relvaembargo lõpetamise küsimus. Kaarel Kaas uurib, mis on selle taga.
Globaliseerumise mõjudest Hiinale
18. sajandi lõpul saatis Hiina keiser kaubandussuhteid pakkunud Briti kuninga saadiku tagasi sõnadega: "Meil ei ole mingit vajadust teie maa toodete järele." Nüüd on Hiina iseküllasus lõppenud.
Maa, mis ajab üle ääre
Hiina on maailmas kiiresti tõusev mõjukeskus, millest eestlased paraku teavad ja mõtlevad vähe. Mihkel Mutt jagab harrastusvaatleja tähelepanekuid.
Tiibeti mõju
Võideldes Tiibeti eest võitleme ka uiguuride eest Hiinas, võitleme karenite eest Birmas, soomeugrilaste eest Venemaal – just nii nagu 20 aastat tagasi sümboliseeris Baltikum suurele osale maailmast Nõukogude Liidu rahvaste vabaduspüüdeid.
Taiwan ja Hiina: diplomaatia on ainus lahendus
Taiwani ja Hiina vaidlused tuleb lahendada kahepoolsete läbirääkimiste, mitte võidurelvastumise teel. Märt Läänemets intervjueerib Taiwani Chung-Hsingi ülikooli rahvusvahelise poliitika instituudi professorit Cho Hui-Wani.
Euroopa uus lähenemine Hiinale
Euroopa riigid konkureerivad liigagi sageli omavahel Pekingi parima poliitilise sõbra ja kaubanduspartneri au pärast, millega õõnestavad omaenda võimalusi mõjutada Hiina poliitikat.
Hiina juhitavuse illusioon
Kuidas suunata tõusev suurvõim Hiina rahvusvahelisse süsteemi nii, et süsteem katki ei läheks? Robert Kagan leiab, et see ei pruugigi üldse Lääne võimuses olla.
Kultuurirevolutsioon. Hulluse loogika
Kultuurirevolutsiooni peamiseks tõukejõuks oli Hiina kompartei ladvikus kääriv võimuvõitlus, eelkõige aga Mao fanaatiline tahe hoida oma käes ka reaalne, mitte üksnes sümboolne võim.
Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis
Tiibeti geograafiline ja ajalooline positsioon ning tiibetlaste seas lähiminevikus toimunud käärimised on mitmel korral mõjutanud suurriikide, India ja Hiina omavaheliste suhete kulgu.
NB8: meisterlikud kohanejad rahutus maailmas
Järgmisel aastal on Põhjala ja Balti riikide koostöö ehk NB8 rühma eesistujaks Eesti. Julgeolekukeskkonna ebastabiilsuse tõttu on koostöö piirkonna riikide vahel tihedam kui eales varem. Sünged trendid Euroopa ja terve maailma julgeolekus nõuavad, et siinsed väikesed riigid leiaksid realismi ja idealismi vahel uue tasakaalu ning astuksid oma huvide ja väärtuste eest üheskoos välja.
Läänemeri rahu ja sõja vahel
2023. aasta lõpus alanud vahejuhtumite reas lõhkusid kaubalaevad ohtralt Läänemere põhjas asuvaid torujuhtmeid ja kaableid. Heites kõrvale oma senise vaatenurga, et hübriidohtudele reageerimise eest vastutavad peamiselt sihtriigid, alustas NATO sõjalisi tegevusi, mille käigus paigutati piirkonda liitlasvägede laevu ja lennukeid edasiste rünnakute ärahoidmiseks ja tõrjumiseks. Need sündmused tõid esile nii Läänemere maade vajaduse tagada ohutu merekeskkond kui ka nende praegused puudujäägid ses valdkonnas.
USA-India ja Venemaa-Aserbaidžaani suhete külmenemine – võimalus Euroopa Liidu jaoks?
Viimased aastad on toonud maailmale kamaluga konflikte – alustades Vene-Ukraina täiemahulisest sõjast ning lõpetades USA ja EL-i vahelise majandus-diplomaatilise kismaga. Maailmas pole ühtegi riiki, kes poleks ühel või teisel viisil nende vastasseisude negatiivset mõju tundnud, kuid säärased ajalooetapid toovad reeglina peale kannatuste kaasa ka unikaalseid võimalusi. Eriti muidugi nende jaoks, kes on valmis neist kinni haarama.
Uus peatükk piirkondlikus ühenduvuses: Armeeniast Aserbaidžaani läbi Washingtoni
Donald Trump oma hiljutises kinnisidees võita Nobeli rahupreemia on pööranud pilgu Lõuna-Kaukaasiasse. Ameerika presidendi, Armeenia peaministri Nikol Pašinjani ja Aserbaidžaani presidendi Ilham Älijevi kolmepoolsel kohtumisel Valges Majas allkirjastati 10. augustil leping, mille eesmärk on lahendada üks peamisi lahendamata küsimusi kahe vastase vahel: Aserbaidžaani põhiosa ja Nahhitševani enklaavi ühendatus Armeenia territooriumi kaudu.