Richard Weitz kirjeldab NATO väljakutseid, mis kaasnevad Venemaa investeeringutega ülihelikiirusega relvasüsteemidesse, ning pakub välja mitu võimalikku lahendust, sealhulgas näiteks passiivkaitse meetmed ja õppused, raketikaitse tehnoloogiad ja ekspordikontroll.
Seotud artiklid
Venemaa luure tegudele tuleb avalikult vastu seista
Vastuluures ei saa katla ühes nurgas tummisemat suppi keeta – vajalik on rahvusvaheline koostöö. Ignoreerida vastuvõetamatuid tegusid mujal või neid maha vaikida oma kodus tähendab rohkem ohvreid tulevikus.
Kuuldused sõjast: Venemaa üllatab taas Ukrainas?
Kuum infosõda, hiiliv eskaleerumine ning teised hoiatavad märgid ja arengud viitavad sellele, et Venemaa valmistub uueks rünnakuks Ukraina vastu. Kas oodata on Donbassi annekteerimist, täieulatuslikke sõjalisi operatsioone või Venemaa „rahuvalvajate“ paigutamist Ukrainasse?
Venemaa propageerib Krimmi noorte seas sõjakultust
Venemaa propageerib okupeeritud Krimmis noorte seas sihikindlalt ja ulatuslikult militariseerimist. Eesmärgiks on isiksuse allasurumine ning sõnakuulelike ja motiveeritud sõdurite koolitamine Venemaa relvajõududele. Militariseerimine algab juba lasteaiast või isegi lapse sünniga ning tipneb ebaseadusliku ajateenistusega, millest kõrvalehoidjaid ootab rahatrahv ja avalik hukkamõist.
Venemaa peab hübriidsõda ja suurendab oma mõjuvõimu lõhestunud Gruusias
Nagu tavaliselt, püüab Venemaa lõigata kasu Gruusia mürgisest poliitilisest õhustikust ja kasutada ära lahkhelisid. Venemaa on kahekordistanud survet ja šantažeerib Gruusiat, et sundida haavatavat riiki muutma ametlikult oma läänemeelset välispoliitikat. Õõnestades oma demokraatiat ja lähenemist läänele liigub Gruusia Venemaa huviorbiiti.
Neli peamist trendi Venemaa sõjalise võime arengus
Nagu kõikides maailma hiigelorganisatsioonides, ei toimu ka Venemaa relvajõududes muudatused üleöö ega isegi mitte igal aastal. Samas võib kümne aasta jooksul muutuda üsnagi palju. Vaadates natuke ajas tagasi ja edasi, võib Venemaa sõjalise võime arengus välja tuua neli peamist trendi.
Toimetulek rahutus Arktikas: Taani suurriikide huviväljas
Hiina, Venemaa ja USA rivaalitsemine põhjapolaarpiirkonnas on pannud Taani surve alla, nõudes Kopenhaagenilt üha suuremat pingutust, et kuningriigi kõik osad koos hoida.
Mugavussuhe: Vene-Hiina kaitsekoostöö
Konrad Muzyka, Rukmani Gupta. A Relationship of Convenience: Russian-Chinese Defence Cooperation. Tallinn, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2020
NATO 2030: ühinenud uueks ajastuks
NATO peasekretäri poolt kokku kutsutud ekspertrühm. NATO 2030: United for a New Era. Brüssel, NATO, 2020
Pilk pärslaste peegli taha: Iraani tuumaläbirääkimised pakuvad kevadel diplomaatilist tulevärki
Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni meeskond on asunud Iraani tuumaleppega jõuliselt edasi liikuma. Biden sai küll pärandiks mänguväljal tugevad kaardid, kuid vastane on ometigi tülikas, sest alati pole kerge mõista, mis mängu Iraan täpselt mängib. Kuidas tõlgendada Iraani praegusi üsna sõjakaid sõnumeid, mida lähikuudel ilmselt veelgi kuulda saame?
„Kaitsva kindluse“ asemel „hüppelauaks“?
Venemaa (teoreetiline) Valgevene allaneelamine: mõju Intermariumi piirkonnale
Venemaa ja Hiina sõjaline koostöö: sõjaline liit ilma lepinguta?
Kaht riiki ajendab koostööks ennekõike vastasseis Ameerika Ühendriikidega.
Learning by Doing. Kuidas järgmisteks kriisideks paremini varustatud olla?
Julgeoleku seisukohalt on oluline tagada varude olemasolu tsentraalselt.
Traian Băsescu: on selge, et Venemaa on ohuks kõikidele Musta mere riikidele
Rumeenia saab hästi läbi Türgiga ja üritab võidelda Vene propagandaga Moldovas.
Maiuspala ajaloogurmaanile
Läinud aasta jäi ajalookirjanduse tõlgete, vähemalt 20. sajandi ajaloo tõlgete osas tagasihoidlikuks. Siiski, üks tähtteoseid jõudis müügile novembrikuu lõpupäevil ja selleks on huvipakkuv mahukas allikapublikatsioon. Nimelt avaldasid diplomaatia ajaloo kaks uurijat, David Reynolds ja Vladimir Petšatnov, kahasse kirjutatud põhjalike kommentaaridega kogumiku Stalini sõjaaegsest kirjavahetusest Churchilli ja Rooseveltiga.
Jüri Luik: piirilepped mõjuksid positiivselt Eesti julgeolekule
Piirilepete ratifitseerimist pole näha ei Eesti ega Venemaa seadusandlikus kogus.
Iraani kriisi tagamaadest: araablased, ameeriklased ja „tuumadiil“
Paljuski on Iraani poliitika ja isoleerimine tingitud Lääne enda välispoliitilistest vigadest.