NATO 2030: ühinenud uueks ajastuks
NATO peasekretäri poolt kokku kutsutud ekspertrühm. NATO 2030: United for a New Era. Brüssel, NATO, 2020
Laiapindne teekaart, kuidas arendada kollektiivkaitsele pühendunud Lääne demokraatiaid ühendavat strateegilist kultuuri superdünaamilises ja hübriidses keskkonnas. Konkreetne nimekiri, visioonikas ja kastist välja mõtlemise allikas igale julgeolekuanalüütikule ja -planeerijale.
Seotud artiklid
Universaalsed inimõigused horisondil lävepakuks julgeoleku tagamisel
Kas terrorismivastase võitluse mõju inimõigustele on pikaajaliselt sama negatiivne, kui näitas lõppev kümnend, või võib rahvusvaheline üldsus loota, et mõõna ületamiseks koondatud jõud pikas perspektiivis kiirendavad edasiminekut?
Poola ja raketitõrje: omandatud ja omandamata õppetunnid
Tõsine debatt Poola Ühendriikide-poliitika teemal raketitõrjejärgsel perioodil ei ole enam lihtsalt välditav.
Säästurežiimil julgeolek – NATO ressursipeeglis
Eesmärke saab edukalt realiseerida vaid juhul, kui liitlasriigid tajuvad ühiselt ohtude tõsidust ja väljendavad poliitilist tahet, nõustudes vajalike võimete väljaarendamiseks üheskoos senisest rohkem investeerima.
Venemaa, NATO ja uus strateegiline kontseptsioon
Õigel moel rakendatuna võib strateegiline kontseptsioon muuta liitlaste suhtumise Venemaasse ühtseks, luua selgust NATO kavatsustesse Moskva suhtes ning panna aluse konstruktiivsematele suhetele tulevikus.
NATO uuendamine: osa suuremast pildist
Me peame enda põlvkonna ajal tegema sama, mida tegi eelnev põlvkond meile: panema aluse rahvusvahelisele korrale, mis toetaks eelseisvatel aastakümnetel demokraatia ja turumajanduse arengut ning ülemaailmset julgeolekut.
Sama eesmärk, erinevad teed
Kui Eestile on olnud NATOga liitumine iseenesestmõistetav julgeolekupoliitiline valik, siis Soome on pidanud mõtlema sellele, mis on NATOga liitumise lisaväärtus ning selle võimalikud tagajärjed.
NATO ülim julgeolekutagatis
Globaalne tuumarelvastuse elimineerimine nähtavas tulevikus teoks ei saa ning eeldaks maailma praeguse poliitilise korra fundamentaalset muutumist.
Kus asuvad uued Afganistanid?
Läbikukkunud riikide saamist terrorismi pesaks on võimalik välistada, aga selleks tuleb tegutseda juba täna.
Stoltenbergi raport: kas Põhjamaade koostöö ärkab uuele elule?
Stoltenbergi raporti juurutamine tähendaks, et Põhjamaad võtaks oma tuleviku enda kätesse suuremal määral, kui seda on kordagi tehtud pärast 1940. aastate teist poolt, mil tõusetus – ja jäeti kõrvale – Põhjamaade ametliku kaitsepakti koostamise idee.
Prantsusmaa ja NATO: ajalugu, tänapäev ja tulevik
Kas Prantsusmaa tänavune taasliitumine NATO sõjalise tiivaga on sisuline samm või hoopis sümboolne käik olemasoleva formaliseerimiseks?
Quo vadis, NATO?
Oluline on seista liitlaste kõrval üksmeeles, sest see annab võimaluse loota abile rasketel hetkedel, kuid tegutsema peab nii, et eesmärgid oleksid reaalsed ja saavutatavad.
Pensionieelik NATO ja elukestev õpe
Pensionieelik sai aru, et uusi trikke võib ja on vaja küll õppida, kuid vanu oskusi ei tohi sellepärast veel unarusse jätta.
Juubilar NATOt pension veel ei oota
Peamine väljakutse NATO jaoks on säilitada visiooni ja eesmärgi ühtsus.
Afganistani julgeolekujõud ja riigi tulevik
Afganistanis kõike korraga ei saa ning selle maa armee ja politsei arengus ei saavutata ei viie ega viieteistkümne aastaga seda, milleni arenenud riigid on jõudnud aastakümnetega.
Kristin Krohn Devold: reform teeb sõjaväe mobiilseks
Norra kaitseminister Kristin Krohn Devold on eeskujuks kogu NATO-le. Võtnud võimu pärast New Yorgi terrorirünnakut, asus tollal 40aastane Devold läbi viima kaitsejõudude reformi, mille eesmärk on ühendada kaitsejõud ja -ministeerium ühtsesse struktuuri aastaks 2005. Muuta kaitsejõud ohu korral kiirelt reageerivaks löögirusikaks. Vähendada armee koosseisu. Maha müüa kaitseobjektid, mis uues olukorras tarbetud. Püstitatud eesmärgi täitmisest võib aga raporteerida juba järgmisel, 2004. aastal.
Soome julgeolekupoliitika ja NATO
Välis- ja julgeolekupoliitikat hinnates rõhutame tihtipeale oma riigi juhtide ja ühiskonna mõjutajate vastutust tehtud otsuste eest. Sama lugu on ka rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu NATO. Selles nähakse tavaliselt maailma arengusuundade mõjutajat. Sama suhtumine puudutab üha enam ka Euroopa Liitu. Sageli on siiski tegemist silmapettega: tegelikult viivad sündmused meid kaasa. Mõnikord on lihtsalt kasulik analüüsida riikide ja organisatsioonide käitumist vastureaktsioonina olukorramuutustele.