Moldova ristteel: karu värava taga ja läänekaare tuul

Valijate meeli painav põhiküsimus on, kas Venemaa suudab ikka veel Moldova kurssi lääne suunas aeglustada või isegi sealt kõrvale kallutada. Heitlus on aga keerulisem kui lihtne valik kahe vastandi, ida ja lääne vahel. Venemaa desinformatsioonikampaaniad külvavad jätkuvalt hirmu: ärevuse õhutamisest sõja Moldova pinnale jõudmise pärast (korrutades Gruusias kasutatud lauset, et „kollektiivne lääs veab riiki sõtta“) kultuurisõda tagant kütva retoorikani lääne „liberaalsete väärtuste pealesurumise“ kohta ning lõpuks selliste eluoluliste muredeni nagu energiajulgeolek, inflatsioon ja juhtimisvead. Moldova poliitiline areen ei ole vaid parteide ja programmide päralt – see on narratiivide lahinguväli.

Valimispusle tükid

Kuigi on raske prognoosida, mis saab nende tagajärjekate valimiste järel, annavad valimiseelsete küsitluste tulemused siiski mõnevõrra aimu. Septembri küsitlused rõhutavad olukorra killustatust ja ebakindlust. Euroopa-meelse presidendi Maia Sandu juhitav Tegevuse ja Solidaarsuse Partei (Partidul Acțiune și Solidaritate, PAS) juhib 38,8 protsendiga. Sellele järgneb venemeelne Kommunistide ja Sotsialistide Patriootlik Blokk (Blocul Electoral Patriotic, BEP) – endise presidendi Igor Dodoni ja põgenenud oligarhi Ilan Șori liit – 26,9 protsendiga.

Meie Parteid (Partidul Nostru), mida juhib endine Bălți linnapea Renato Usatîi, toetab 14,1 protsenti. Chișinău linnapea Ion Cebani ja 2024. aastal Sandu vastu kandideerinud presidendikandidaadi Alexandr Stoianoglo blokk Alternatiiv (Alternativa Blocul) jääb oma seitsme protsendiga napilt alla valimisblokkide künnise. Siinkohal on oluline, et 26,8 protsenti vastanuist jääb kõhklevale seisukohale ja uuring ei hõlma Moldova diasporaad ega ka Transnistria piirkonna valijaid – rühmi, mis on ajaloos varemgi (valimis)tulemusi kallutanud.

Sandu punane joon ahendab järsult potentsiaalsete liitlaste ringi ja suurendab pikaajaliste läbirääkimiste või isegi poliitilise ummikseisu väljavaadet.

PASil tuleb 2025. aasta valimiste järel valitsemiseni jõudmiseks ületada kaks ränka takistust: võita enda poole suur osa kõhklejaist kodus ja mobiliseerida diasporaa, mis traditsiooniliselt küll kaldub tugevasti Sandu partei poole, kuid enesestmõistetavaks seda pidada ei saa. Ilma vaieldamatu enamuseta peaks PAS moodustama koalitsiooni, see aga kannab endas poliitilist riski. Sandu on avalikult välja öelnud, et ei kiida heaks ühtegi valitsust, mis näitab üles „kas või minimaalset poolehoidu Venemaa vastu“. See punane joon ahendab järsult potentsiaalsete liitlaste ringi ja suurendab pikaajaliste läbirääkimiste või isegi poliitilise ummikseisu väljavaadet, kui PAS n-ö läbi põrub. Teisest küljest, kui opositsioonil õnnestub valitsus moodustada, tähendaks see pingelisi suhteid parlamendi ja presidendi vahel, mis võiks seisata Euroopa Liiduga ühinemise protsessi.

Moldova kodanikuühiskonnal on parlamendi uue koosseisu juures samuti palju kaalul. Gruusia hiljutine suundumus näitab seda ohtu ilmekalt: seal on „välisagentide“ seaduse ja muude piiravate meetmete vastuvõtmine pidevalt kitsendanud kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, muutes sõltumatud hääled marginaalseks ja õõnestades valitsusvõimu institutsioonilist kontrolli. Kui Moldova järgmine seadusandlik kogu järgib seda eeskuju, võib päevavalgust näha samalaadne seadus, mis piirab vabaühenduste, järelevalveorganisatsioonide ja sõltumatu meedia võimet tegutseda riigi demokraatlikus süsteemis vastutavuse, läbipaistvuse ja põhiõiguste oluliste tagajatena.

Moskva varitseb varjus

Peale finantsskeemide võrgustiku – pangaülekannetest ja ettemakstud deebetkaartide levitamisest krüptovaluuta kasutamiseni –, mida Moskva finantseerib suunamaks raha otse valijatele ja poliitilistele vahendajatele, peavad Moldova võimud rasket võitlust ka Venemaa koordineeritud ja heldelt rahastatud hübriidsõja vastu. Kremli eesmärk on tungida Moldova meediasse ja sotsiaalsfääri ning mõjutada valijaid laimutaktika, desinformatsiooni ja hirmu õhutamise kaudu – kõik selleks, et õõnestada usaldust riigi Euroopa-meelse kursi ja valitseva partei enda vastu.

Kremli eesmärk on tungida Moldova meediasse ja sotsiaalsfääri ning mõjutada valijaid laimutaktika, desinformatsiooni ja hirmu õhutamise kaudu.

Venemaa mõjutusoperatsioonid on jätnud pleki igale hiljutisele hääletusele. 2024. aasta presidendivalimiste ja Euroopa Liidu liikmesuse referendumi ajast pärineb lugematu arv dokumenteeritud juhtumeid koordineeritud desinformatsiooni, süvavõltsinguvideote ning venemeelsete parteide ja sotsiaalmeediavõrgustike varjatud rahastamise kohta, eesmärgiks vähendada valimisaktiivsust ja õõnestada usaldust. Võimud süüdistasid Ilan Șori Venemaa raha suunamises protestidesse ja „heategevusüritustesse“, et mõjutada maapiirkondade valijaid. Hoolimata neist jõupingutustest võitis Sandu tagasivalimise ligikaudu 55 protsendi häältega. Euroopa Liidu referendum läks läbi väiksema, 50,35-protsendise häälteenamusega.

Käesolevad parlamendivalimised on neid hübriidsõja taktikaid ainult võimendanud. Järelevalveorganisatsioonid teatavad, et Telegrami kanalitel ja Facebooki lehtedel on sagenenud süüdistused PASi vastu korruptsioonis, põllumaa välismaalastele müümise plaanides või Moldova NATOsse tirimises – kõik tuttavad Kremli teemad. Tehisintellekti loodud sisu sotsiaalmeedias ja süvavõltsinguvideod levivad laialdaselt, enne kui faktikontrollijad jõuavad reageerida.

Moldova eripära ja siselõhed

Et mõista, mis on kaalukausil, tuleb heita pilk riigile endale. Endine Nõukogude vabariik Moldova on veetnud kolm aastakümmet ida ja lääne vahel balansseerides, kõikudes reformimeelsete valitsuste ja Moskva-meelsete koalitsioonide vahel.

Moldova kuulutas end Nõukogude Liidust sõltumatuks 1991. aastal, saades päranduseks sügavad keelelised ja poliitilised lõhed rumeeniakeelse enamuse ja arvuka venekeelse vähemuse vahel. Riik kaotas kontrolli Venemaa toetatud Transnistria üle pärast 1992. aasta sõda. Gagauusia piirkond saavutas 1994. aastal autonoomia koos lahkulöömise õigusega, juhul kui Moldova ühineb Rumeeniaga. Aastakümneid kestnud korruptsioon ja oligarhial rajanev valitsemine selliste tegelaste poolt nagu Vladimir Plahotniuc ja Ilan Șor hoidsid riigi nõrgana.

Euroopa-meelsed reformid siiski tasahilju edenesid: 2014. aasta assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga ja viisavaba reisimine Schengeni alale süvendasid sidemeid Brüsseliga. Pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse kiirendas Moldova oma kurssi läände, saades 2022. aastal Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse, võideldes samal ajal endiselt nii Vene vägede vastu Transnistrias kui ka Kremli püsiva mõjutamise vastu.

Arvamusandmed näitavad, et riik kaldub lääne poole, kuid pole kaugeltki üksmeelne.

2024. aasta aprilli rahvaloenduse andmeil elas riigis umbes 2,4 miljonit inimest, kusjuures umbkaudu kolmveerand elanikest olid moldovlased, ülejäänu moodustasid rahvusvähemused: rumeenlased, ukrainlased, gagauusid, venelased, bulgaarlased ja romad. Parlamendi 2023. aasta otsus nimetada moldova riigikeeleks rumeenia keel sündis rahvusliku identiteedi üle peetud pikaajalise arutelu tulemusena, kuid vene keel on endiselt levinud lingua franca, eriti Gagauusias ja eraldunud Transnistria piirkonnas.

Moldova diasporaa, mis on hajutatud üle Euroopa Liidu ja Venemaa, mängib riigi poliitikas ülisuurt rolli. Nende rahaülekanded moodustavad umbes 12 protsenti SKPst. Diasporaa valijad on korduvalt valimisi Euroopa-meelsete parteide kasuks kallutanud. Näiteks kindlustasid nad Sandu presidendivõidu 2020. ja 2024. aastal. Välismaal elavate valijate mobiliseerimine nõuab aga tõhusat logistikat, usaldust posti- ja konsulaarhääletuse vastu ning mõistmist, et nende hääled tõesti kujundavad riigi tulevikku. PAS ei saa eeldada automaatset valimisaktiivsust: majanduslikud raskused välismaal ja valeinfokampaaniad vastuvõtvates riikides, eriti Venemaal ja mõnes Euroopa riigis, võivad osalemist vähendada.

Arvamusandmed näitavad, et riik kaldub lääne poole, kuid pole kaugeltki üksmeelne. 2024.–2025. aasta küsitlused näitavad kindlat enamuse toetust Euroopa Liidu liikmesusele (59%), kuid jätkuvat vastuseisu NATO-le. 2025. aasta küsitlused osutavad, et 54 protsenti moldovlastest valib neutraalsuse kui julgeoleku tagamiseks parima võimaluse. Piirkondlikud ja demograafilised lõhed püsivad: Gagauusia ja Transnistria on endiselt tugevasti venemeelsed, samal ajal toetavad linnakeskused, nooremad valijad ja diasporaa kindlalt Euroopa suunda.

Reaalsus mahendab ambitsiooni

Majanduses on PAS ülitugeva surve all saavutanud vastakaid tulemusi. Moldova on endiselt üks Euroopa vaesemaid riike, mis sõltub suuresti rahaülekannetest ja põllumajandusest. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse lõhkus kaubateed ja lennutas energiahinnad kõrgustesse; talvised majapidamisarved kahekordistusid ja inflatsioon ületas 30 protsenti. PAS pidas Rumeeniaga läbirääkimisi gaasi ja elektri ostmiseks hädaolukorras ning kindlustas Euroopa Liidu rahastamise, et vältida elektrikatkestusi ja stabiliseerida varusid. Siiski jäid paljud pered hätta paigal tammuvate palkade ja kõrgete kuludega. Valitsus on püüdnud turge Euroopa Liidu suunas mitmekesistada, kuid väiketalunikud ja provintsilinnad pole stabiilset kasu seni veel tundnud.

Valitsemisreformid näitavad samasugust mustrit ambitsioonist, mis on kohtunud tegelikkusega. PAS võitles korruptsioonivastase seaduse ja õigussüsteemi reformi eest, surudes peale põhiseaduslikke muudatusi veteranidest kohtunikele, luues korruptsioonivastase prokuratuuri ja nõudes tagasi osa kurikuulsatest 2014. aasta „pangapettuse“ kahjudest. Ometi on Moldova Transparency Internationali 2024. aasta korruptsioonitaju indeksi järgi 180 riigi seas vaid 84. kohal – parem kui mõne aasta eest, kuid siiski kaugel Euroopa Liidu normidest. Kriitikud viitavad poliitilistele ametissenimetamistele ja aeglasele täideviimisele kui tõendusele, et sügavalt juurdunud korruptsiooni on endiselt raske välja juurida.

Kui moldovlased suunduvad valimisjaoskondadesse, ei ole küsimus enam selles, kas Venemaa päriselt ka sekkub, vaid selles, kas valijad usuvad, et Euroopa integratsioon pakub piisavalt käegakatsutavat edenemist, et kaaluda üles majanduslikku vaeva ja pidevat desinformatsiooni. Tulemus otsustab mitte ainult seda, kes moodustab järgmise valitsuse Chișinăus, vaid sedagi, kas Euroopa projekt suudab Moskva hübriidsõjale oma idapiiril vastu seista.

Autor väljendab isiklikke vaateid.