Mägede liigutamine Euroopa kaitseks
Heinrich Brauß, Ben Hodges, Julian Lindley-French. Euroopa poliitikaanalüüsi keskus, 2021
Euroopa relvajõududel tuleb meelde tuletada nii külma sõja aegsed oskused kui ka õppida uusi, mis vastavad tänapäeva strateegilistele oludele. Hõlpsasti loetav ja selge soovituste kogum.
Seotud artiklid
Kanaarilinnu surm söekaevanduses ehk Islandi rahanduslik kokkuvarisemine
Islandi pangandussüsteemi kokkuvarisemise taga seisis kodumaine ülbus, finantssektori kontrollimatu riskimine, täiesti ebaõnnestunud regulatsioon ning muidugi tublisti ikka esinevat rumalust ja ahnust.
Mark Leonard: EL ei peakski olema suurvõim
Mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu tegevdirektor Mark Leonard ütleb, et Euroopa Liit on suhetes Venemaaga tugev eeskätt pikemaajalises perspektiivis, kuid lühema aja vältel suudab Moskva esitada ühendusele tõsiseid väljakutseid.
Euroopa kunstlikud rajajooned
Vana ja uut Euroopat ning Visegradi, Beneluxi ja Balti riike ühendab üks asi: neid ei ole olemas.
Hispaania lagunemine? See on küll viimane mure…
Demokraatia tugevus seisneb selles, et surve ja pinged maandatakse progressi ja muutusi tagavate mehhanismidega.
Perestroika imelaps Valgevene
Kas Aleksandr Lukašenka nüüdne soov Läänega tihedamalt suhelda tähendab teibi ja naeltega paigatud kommunismi murenemist?
Hiiglase ärkamine
Kõik see, mis on juhtunud Ukraina avalikkusega viimase aasta jooksul, meenutab hiiglase ärkamist. Justkui liliputtide maale sattunud Gulliver, kes ennast aeglaselt ringutades ümber pöörab, uniseid silmi hõõrub ja jääb siis veidi üllatunult enda ümber kaigaste ja vankritega sebivaid inimesi põrnitsema.
Milline on uus Ukraina?
Ukraina on integreerimiseks liiga suur, liiga vaene ja liiga nõukogulik, oli senine Euroopa Liidus levinud arusaam. Nüüd on aeg see nukker paradigma teisiti mõtestada.
Moskva pilk Ukraina presidendivalimistele
Ukraina on Venemaa suurim otsene naaber läänes, hiiglaslik 48 miljoni elanikuga riik Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Suhete tähtsus Ukrainaga on Vene poliitilisele eliidile aina selgemaks saanud just viimastel aastatel, mil Venemaa on asunud tasapisi taastama oma positsioone pärast 1990. aastate kaost Boriss Jeltsini võimu ajal.
Mis on ja mis ei ole demokraatia edendamine?
Viimasel kuul Ukrainas arenenud sündmused ühtaegu üllatasid ja vaimustasid suuremat osa inimesi vabas maailmas. Ukraina demokraadid seisid külg külje kõrval külma käes, nõudes oma valitsuselt seda, mida meie, demokraatlike riikide kodanikud, peame enesestmõistetavaks — vabu ja ausaid valimisi. Nende veendumuste tugevus, rahumeelsetes meetodites avalduv jõud ja rahva võime ennast mobiliseerida toob kahtlemata rõõmutunde kõigi demokraatiat hindavate inimeste südamesse.
Mida teha Moldova külmutatud konfliktiga?
Ukraina president Viktor Juštšenko võrdles mullu detsembris Ukraina Oranži revolutsiooni Berliini müüri langemisega 1989. aastal. Paljud pidasid seda ilmseks liialduseks. Kuid samas on paralleel 1989. aastaga ka mitmeti põhjendatav. Just 2004. aastal teostus NATO ja Euroopa Liidu laienemine, mis fikseeris jõuvahekorra muutumise Euroopas.
Bushi doktriin ja Kesk-Euroopa
Kui Poola president Aleksander Kwasniewski pöördus 2004. aasta 31. detsembril oma traditsioonilise, sedapuhku viimase uusaastaläkitusega rahva poole, võis tema kõnes täheldada kerget pööret suurematele teemadele osaks langevate rõhuasetuste osas. See oli kõne, milles Euroopa ja Euroopa probleemid olid tugevalt esiplaanil, samal ajal kui muudest rahvusvahelistest küsimustest kurdina mööda mindi.
Välispoliitika ja riikliku julgeoleku ohud presidendi vahetumise ajal
Presidendivõimu üleminekute ajalugu õpetab meile äärmist ettevaatust, näidates ohte ja väärsamme, mida võivad astuda nii uustulnukad kui ka kõige kogenenumad isikud.
Teine külm sõda
Lääne diplomaatide lemmiklause on, et keegi ei taha ju külma sõda, ei meie ega venelased. Meie kindlasti ei taha. Aga venelased?
21. sajand kui maailma vabaduse võimalus
Tuntud Briti mõtleja ja akadeemik, Oxfordi St. Anthony kolledži Euroopa õpingute keskuse ja Stanfordi Hooveri instituudi külalisprofessor, on lisaks senisele seitsmele raamatule üllitanud teose, mis igale välispoliitika huvilisele võiks huvi pakkuda. Me kõik teame, et 21. sajandi algus on kaasa toonud palju pingeid Lääne ehk Euroopa ja Ameerika suhetes. Selletõttu on T. G. Ashi raamat eriti ajakohane lugemine neile, kes soovivad paremini mõista Lääne või Läände kuuluva “meie” omavahelist nääklemist, tegelikke ja sisulisi ohte ja väljakutseid ning probleeme ja võimalusi nendele ohtudele ja väljakutsetele vastu seista.
Jeremy Rifkini linnuperspektiivis Euroopa Liit
Need, kellele meeldib John Lennoni laul “Imagine”, unistajate ja idealistide lemmiklugu, ehk ka teavad, et seda peetakse üheks lääne kultuuri kauneimaks tulevikuvisiooniks. Lennoni maailmas pole enam sõdu, sest pole enam agressiivset rahvusriiklust ning tõe monopoli nimel võistlevaid ideoloogiaid ja religioone; inimesed naudivad seal hetkes elamist ega kraba pidevas ilmajäämishirmus üksteise eest hüvesid ära; seal pole puudust ega nälga, sest Maa ande jagatakse üksteisega vennalikult.
Bosnia ja Kosovo riigiloomise õppetunnid
Endine Jugoslaavia oli koht, mis seadis külma sõja järgse Euroopa riigiloome raskustega esimest korda silmitsi. Kohapeal koges neid raskusi ka Karin Maandi.