Kuningas on surnud, elagu kuningas?
Osama bin Ladeni üheks võimalikuks järglaseks peetakse egiptlast Saif al-Adeli.
Ligi kuu aega tagasi (02.05.2011) raputas maailma uudis, et USA erioperatsiooni käigus hävitati kõige tagaotsitum terrorist maailmas – Osama bin Laden. Sellele järgnes ligi kaks nädalat spekulatsioone ja arutelusid toimunu tähtsuse ning bin Ladeni võimaliku mantlipärija üle. Maikuu teises pooles hakkasid aga juba levima uudised, et Al-Qaeda juhtkond on määranud ametisse organisatsiooni ajutise juhi, kelleks on mees nimega Saif al-Adel (nimi tähendab tõlkes „õigluse mõõk“).
Arvatakse, et Saif al-Adeli näol on tegemist Egiptuse relvajõudude endise ohvitseriga ja sageli identifitseeritakse teda kui endist Egiptuse erivägede koloneli Muhammad Ibrahim Makkawit, kes – olles küll islamist ja Egiptuse Islamidžihaadi liige – on aga avalikult eitanud kuulumist Al-Qaedasse ja väitnud, et teda aetakse segi tõelise Saif al-Adeliga.
Teadaolevalt alustas Saif al-Adel oma karjääri islamivõitlejana juba 1980. aastate lõpus, kui ta siirdus Afganistani võitlema Nõukogude Liidu vägede vastu. Saif al-Adeli on seostatud kurikuulsaks saanud lahingutega Muqdishos 1993. a (millest on vändatud film „Black Hawk Down“), 1998. aastal terroriaktidega USA saatkondade vastu Kenyas ja Tansaanias ning 2003. aastal terrorirünnakutega Ar-Riyāḑis. Teda on nimetatud ka Iraagis kurikuulsaks saanud Abu Musab al-Zarqawi värbajana Al-Qaedasse. Lisaks on Saif al-Adel olnud seotud rea väiksemate terroriaktide ja inimröövidega.
Andmed Saif al-Adeli seoste kohta 2001. aasta 11. septembri terroriaktiga New Yorgis on vastuolulised: ühtede allikate kohaselt õpetas ta ise välja osa terroriste, kes selle terroriakti toime panid, teiste andmete järgi oli ta hoopis selle terroriakti teostamise vastu ning tegi 2002. aastal bin Ladenile kibedaid etteheiteid selle eest, et üks mõtlematu operatsioon viis nulli Al-Qaeda aastatepikkuse töö islamivõitlejate väljaõppesüsteemi loomisel.
Julgeolekuekspertide hinnanguil on Saif al-Adel äärmiselt ohtlik terrorist.
Enne Talibani režiimi kukutamist Afganistanis ja Al-Qaeda juhtkonna põgenemist sealt oli Saif al-Adel Al-Qaedas tähtsuselt kolmas mees ja vastutas organisatsiooni sõjaliste operatsioonide eest. Peale Afganistanist lahkumist liikus Saif al-Adel Iraani, kus kohalik julgeolekuteenistus paigutas tema ja kümned (võib-olla isegi sajad) teised Al-Qaeda liikmed koduaresti. 2010. aastal vahetas Iraan Saif al-Adeli röövitud Iraani diplomaatide vastu. Toimunud vahetust on nimetatud ka Al-Qaeda üheks suuremaks saavutuseks viimase kümne aasta jooksul.
Julgeolekuekspertide hinnanguil on Saif al-Adel äärmiselt ohtlik terrorist ning see tuleneb eelkõige tema mitmekülgsest praktilisest kogemusest ja oskusest operatsioone planeerida, ette valmistada ning läbi viia. Teda on seostatud nii Al-Qaeda strateegia koostamisega aastani 2020 kui ka islamivõitlejate praktilise väljaõppe käsiraamatu koostamisega.
Saif al-Adeli peetakse pragmaatikuks, kes tähtsustab eelkõige tegevuse tulemuslikkust ning ei omista kuigi suurt tähtsust ideoloogilistele erinevustele islamistide gruppide vahel. Tema asumine Al-Qaeda etteotsa võib kaasa tuua organisatsiooni sidemete tugevnemise mitmete gruppidega, millega al-Adel ise on olnud erinevatel aegadel seotud. Samuti võib oletada, et uus juht üritab oluliselt tõhustada Al-Qaeda välisoperatsioone ning võimaluse korral ka laiendada islamivõitlejate süstemaatilist väljaõpet Afganistani-Pakistani piirialadel. Võimalik, et maikuu teises pooles Pakistanis kättemaksuks Osama bin Ladeni tapmise eest toime pandud ulatuslikud rünnakud ja ohvriterikkad terroriaktid ongi juba näiteks sellest, mida oodata uuelt Al-Qaeda juhilt, kelle tabamise eest pakub USA Föderaalne Juurdlusbüroo viis miljonit dollarit.
Seotud artiklid
Vene luureteenistused äpardusid, sest režiimi turvalisus seati ühiskonna julgeolekust kõrgemaks
Hoolimata ulatuslike seirevõrgustikega julgeolekuaparaadi valvsusest ei suutnud Vene riik ära hoida terroristide rünnakut kontserdisaalile pealinna lähistel. On põhjust küsida, mis oli nurjumise taga. Miks Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), kelle ülesanne on terrorismiga võidelda, pisendab Islamiriigi osalust rünnakus? Millised tagajärjed on sel tragöödial Putini režiimile? Neile küsimustele vastamiseks tuleb tunda Venemaa eripärast suhtumist terroritõrjesse.
Can Kasapoğlu: Lääs tegi kurdi terroristidele relvi andes suure vea
Lääneriigid peaksid enne, kui nad nõuavad Türgilt kurdi terroristidega aastakümnetepikkuse konflikti rahumeelset lahendamist, mõtlema, kas Ukraina sõjale on võimalik leida rahumeelne lahendus, istudes ühe laua taha Butša veresauna korraldajatega, ütleb Türgi mõttekoja Majandus- ja Välispoliitikauuringute Keskus (EDAM) julgeoleku ja kaitse uurimisprogrammi direktor Can Kasapoğlu.
Musta laine lätetel: kuhu viivad vihkamisühiskonna jäljed?
Kim Ghattase „Musta lainet“ maksab lugeda eelkõige seetõttu, et autor lähtub islami maailma analüüsimisel selle sisemisest loogikast, mitte suhtest Läänega. Ta ei pea sunni/šiia vastasseisu paratamatuseks ega arva, et kõiges halvas on süüdi Iraan. Ta usub, et üksikisiku – näiteks ajakirjanik Jamal Khashoggi – vastuhakul on mõte: nendest ja neile ta kirjutabki.
Islamismi puhangud Iraagis – kas Araabia kalifaadi taassünd?
Kahjuks tundub, et patsiendi – haigestunud Iraagi riikluse – diagnoos on igas mõttes vägagi tõsine ning pikem raske haigus võibki osutada ravimatuks surmatõveks.
Lõhestunund Süüria enne rahukonverentsi
Häving, kannatused, võitlevate poolte radikaliseerumine ja nende väliste toetajate jätkuv soov oma huvisid kaitsta ei jäta kuigi palju ruumi ratsionaalsetele kompromissidele.
Araabiamaad 2013 – edasi või tagasi?
Natsionalism, islamism ning nende kahe omavaheline segu jäävad ka lähitulevikus tähtsaimateks araabia- ja islamiriike mõjutavateks ideoloogilisteks jõududeks.