Singapur – selgrooga väikeriik rahvusvahelise korra kaitsel
Singapur asub maailma kõige tihedama liiklusega mereteel, Lõuna-Hiina mere ja Malaka väina vahel, mida läbib igal aastal üle 100 000 laeva, kandes endaga veerandi maailma kaubandusest. Malaka väina majanduslikku ja strateegilist tähtsust ei ole võimalik üle hinnata, eriti Singapuri vaatevinklist.
Langeb vene rahvuslus, laguneb ka praegune Vene riik
Endale tagurlikke müüte sisendav vene rahvas usub laialdast enesepettust Vene maailma ülemuslikkusest, mis toetab legitiimse aluseta rahvuslikku uhkust ja selle lõputut taasloomet teisi alla surudes.
Värsked lahendused vanadele trikkidele
Ideoloogilisi lahinguid peetakse sageli maalähedasematel põhjustel kui väljapakutud valik hea ja kurja vahel, teabega trikitamisel on neis võitlustes oluline roll. Milline on teabega trikitamise mõju, kuidas seda mõju vähendada ja kes peaks seda tegema?
Leiba ja rahu. Venemaa viljavarguse mõju globaalsele Lõunale
Varastatud teraviljaga, millest saab odavat leiba küpsetada, hoiab Moskva sõjast räsitud Süürias võimul diktaator Bashar al-Assadit. Seepärast ongi ukrainlaste ja süürlaste elud ühtviisi ohus.
Venemaa agressioon Ukraina vastu – Ida-Aasia riikide perspektiivid
Ida-Aasia riigid suhtuvad Venemaa agressiooni Ukrainas vastavalt oma liitlassuhetele. Hiinat ja Venemaad ühendavad huvid panevad Pekingit Moskva selja taga seisma. Demokraatlikud Taiwan, Lõuna-Korea ja Jaapan on ühinenud lääneriikide kehtestatud sanktsioonidega Venemaa vastu.
Andkem Euroopa Poliitilisele Ühendusele aega arenemiseks
Euroopa Poliitilise Ühenduse uus formaat tundub olevat mitmel põhjusel paljutõotav, kui panna see üleilmsesse konteksti. On kolm põhjust, miks nii ELi kui EPÜ paralleelne arendamine tasub end ära.
Ida ja põhja tõusev ühendus NATOs
Venemaa vägivallast ajendatuna ning Prantsusmaa ja Saksamaa lühinägelikkuse tõttu on Põhja- ja Ida-Euroopa riigid koondumas piirkondlikuks, Skandinaaviat Musta merega ühendavaks julgeolekuliiduks. Selle tiiva edukaks kaitsmiseks vajab NATO aga idapoolset raamriiki.
Sõda nõuab eurooplastelt kannatlikku meelt
Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud majanduslikult keerulise olukorra, kuid pärast energiasektori kohandumist taastub varasem heaolu. Mõni aasta säästlikumat elu demokraatlike väärtuste püsimise nimel on pingutust väärt.
Vahevalimiste mõju USA välispoliitikale: Ukraina ja Hiina
Arvestades rolliga, mida USA kogu maailmas täidab, ning süveneva polariseerumisega, mis on puhtalt siseasjadest jõudnud välispoliitiliste küsimusteni, pole möödunud USA vahevalimised üksnes eelmäng 2024. aastal toimuvatele presidendivalimistele, vaid nende tagajärjed küündivad ka välispoliitikasse.
Võit sõjarindel ei tohi jääda Ukraina ainsaks võiduks
Vaid pidev võitlus korruptsiooni vastu ja selge tee õigusriigi ülesehitamisele aitab Ukraina lähemale riikidele, kelle hulgas ukrainlased olla soovivad.
Vene majandus ja sanktsioonid: kes keda?
Tänavu kehtestatud ja Kremlile sõja tõelist majanduslikku hinda tunda andma pidavate Lääne ulatuslike majandussanktsioonide esialgne mõju on osutunud varasematest kaalukamaks.
Väliskogukonnad tugevdavad Eesti julgeolekut
Kas ja kuidas väljaspool oma päritolumaad elavad inimesed saaksid aidata kaasa päritolumaa julgeolekule, millised on Eesti ja teiste riikide kogemused siin ning kas see on poliitikasuund, millega riigid aktiivselt tegelevad?
Gruusia vaikne eemaldumine Läänest
Nii nagu on raske öelda, kas üks konkreetne sündmus viimase paarikümne aasta sees märgistab Venemaa otsustavat irdumist demokraatlikult arenguteelt, nii on seda raske öelda viimase kümne aasta Gruusia sündmuste kohta. Ometi on see irdumine toimunud ja seda Eesti, Euroopa Liidu, USA, kõigi Gruusia Lääne sõprade jõuetute katsete saatel Gruusiat rajal hoida.
Soome välkkiire pööre NATO poole
Kui Venemaa tungis jõhkralt Ukrainale kallale, võeti Soomes omaks arusaam, et julgeolekukeskkond on üleöö kardinaalselt muutunud. Avalik arvamus pakkus kindlat vundamenti poliitilisele arengule, mille käigus on Soome oma julgeolekupoliitika kiiresti ümber hinnanud.
Isolatsionismist ja neutraliteedist liidusolidaarsuseni – Rootsi tee NATO liikmeks
Kui Rootsi peaministri Magdalena Anderssoni valitsus esitas 18. mail Brüsselis NATO peakorteris Rootsi avalduse NATOga liituda, peeti seda mitmel pool õigusega ajalooliseks sündmuseks. Aga miks see juhtus? Ja miks pealtnäha nii kiiresti? Arusaamiseks on vaja arvesse võtta nii Rootsi julgeolekupoliitika minevikku kui ka hiljutisi arenguid.
Ukraina ülesehitamine – meie aja suurim geopoliitiline pusle
Ukraina ülesehitamine pole pelgalt purustatud hoonete asemele uute ehitamine, vaid peegeldab liitlassuhete muutumise kaudu ümbritsevat maailmakorda laiemalt. Riikide panustamine Ukraina ülesehitusse saadab jõulise sõnumi ka agressorist Venemaale.
Madridist edasi: tugevdatud kaitsehoiaku strateegia elluviimine
Kõige raualõhnalise ja külma sõja hõngulise kõrval, millega NATO liitlased teevad täiendavaid ja kiireid kaitseinvesteeringuid, näitas allianss ennast Madridi tippkohtumisel nüüdisaegse organisatsioonina, kes suudab liitlaste huvid kokku tuua ja lisaväärtust pakkuda ka uute tehnoloogiate vallas.
Euroopa Liidu ärkamine geopoliitiliseks jõuks
Sõda Euroopas, mida peetakse riigis, kes taotleb Euroopa Liidu liikmeks saamist, sunnib ühendust tegutsema hoopis teisel moel kui seni.