Kas Euroopa Liidul on vaja sõjalis-strateegilisel tasandil alalist peakorterit?
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
2022. aastal on kaitsevõime üks tähtsamaid teemasid Euroopa Liidus. Peagi on oodata ELi uut strateegilist visiooni – strateegilist kompassi. Kas ELil on lõpuks kaitsekoostööga tõsi taga ning kui jah, millised võiksid olla järgmised sammud?
Seotud artiklid
Euroopa kaval kaitse
Euroopa loodab endiselt – või uuesti – riigikaitses valdavalt USA sõjalisele jõule.
Liibüa ja Nato
Mida Liibüa interventsioon kõneleb Atlandi alliansi tuleviku kohta.
Kaua tehtud, kaunikene
Lissaboni lepingu kaitsedimensioon aasta pärast lepingu jõustumist – kas ebaõnnestumine?
Riigikaitse Euroopas majanduskriisi ajal
Üks majanduskriisi tagajärgedest on olnud ka kaitsekulutuste märgatav langus.
Rahvusvaheline koostöö küberjulgeoleku tagamisel
Globaalne küberjulgeolek on sama tugev nagu tema nõrgim lüli.
Medvedevi leping
Venemaa ettepanek sõlmida Euroopa uue julgeolekuarhitekuuri leping vaevalt et teoks saab. Küll aga võib Moskva välja võidelda endale soodsamaid reforme OSCEs ning heldemaid pakkumisi partnerlussuheteks NATO ja ELiga.
Euroopa kaitsekontseptsiooni argumendid
"Euroopa kaitse" on keeruline ja ebaselge mõiste. Kui lähtuda sõnasõnalisest tähendusest, st mõista seda kui Euroopa territooriumi kaitsmist (kõigi ohtude vastu), siis on selge, et selle suudab tagada üksnes NATO koos USA strateegilise toetusega. Kui aga määratleda seda kui "Euroopa moodi kaitsepoliitikat" või Euroopa integratsiooniga seotud kaitsemõõdet, on lihtsam mõista, miks sellega peaks tegelema Euroopa Liit. Kuna aga suur osa Euroopa riike kuulub mõlemasse organisatsiooni (alates 2004. aastast 19 riiki), siis mis mõtet oleks neil püüelda sama eesmärgi poole kahel eri viisil kahes kohas?
Euroopa julgeolekust kitsamas ja laiemas plaanis
Diplomaatia eelmises numbris vaatles Alyson Bailes Euroopa Liidu (EL) kaitsekontseptsiooni tausta. Kaitsekontseptsioonid tulenevad aga julgeolekuhinnanguist ja järgnevalt põgus pilk Euroopa julgeolekupoliitilisele mõtlemisele.
Euroopa julgeolek ja selle piiratus
Katsed luua Euroopa Liidule oma kaitsestruktuurid on peaaegu sama vanad kui Euroopa Liit ise. 50 aastat tagasi loodigi lisaks Euroopa Söe ja Terase Ühendusele (ECSC) ja Euroopa Majandusühendusele (EEC) ka Euroopa Kaitseühendus (EDC), tunduvalt kaugemale ulatav kontseptsioon kui need, millest viimastel aastatel Euroopas juttu on olnud.
Robert Cooper: Euroopa vajab rohkem julgeolekukultuuri
Diplomaat Robert Cooperi on nädalakiri The Economist tituleerinud Briti välisministeeriumi litsentseeritud mõtlejaks. Tema esseed, mis nüüd on Fontese kirjastatuna saadaval ka eestikeelses raamatus "Riikide murdumine. Kord ja kaos 21. sajandil", kuuluvad paljude ekspertide arvates samasse kategooriasse Samuel Huntingtoni ja Frances Fukuyama krestomaatiliste tekstidega.
Euroopa julgeolekustrateegia – mida see tähendab liikmesriikidele ja kodanikele?
Euroopa Liidu 2003. aasta detsembri tippkohtumisel kiitsid riigijuhid heaks dokumendi "Turvaline Euroopa paremas maailmas", mis kannab alapealkirja "Euroopa julgeolekustrateegia" - ja nii seda tavaliselt kutsutaksegi.
Rahu teenistuses: kaitseküsimused Euroopa Liidus
Pole mõeldav, et üks Euroopa Liidu liikmesriik astub teisega sõtta. Kummalisel kombel on aga üha mõeldavam, et nad astuvad sõtta üheskoos.
Valuline tee kaitsediplomaatiani
Ühtne abiandmise kontseptsioon suurendaks välis- ja julgeolekupoliitika vahelist sidusust.
Kas käes on kolmas tuumaajastu või tühi tuumahaip?
Venemaa täiemahuline rünnak Ukraina vastu 2022. aastal tõi tuumarelvad esimest korda pärast külma sõja lõppu uuesti rambivalgusesse. Kuni selle hetkeni võis tuumaoht näida ajaloolise kurioosumina, mis figureeris veel vaid poolusutava viimsepäeva-stsenaariumina Hollywoodi märulites.
Trumpi uus kaitsestrateegia: USA-Hiina dialoog ärevatel aegadel
USA sõjaministeerium avaldas 2026. aasta riikliku kaitsestrateegia (NDS), milles taotletakse India ja Vaikse ookeani piirkonnas „sündsat rahu” ja Hiinaga „strateegilist stabiilsust”. Ehkki dokumendis tõstetakse esile läänepoolkera olulisust, jääb strateegiliseks prioriteediks Hiina Rahvavabariik (HRV), mille suhtes USA valib siiski uue taktika.