Euroopa Liidu kriisiohjamine
Rootsi Euroopa Poliitikauuringute Instituut, 2022
Euroopa Liit on haaranud kriisiohjamises juhirolli nii riigivõlakriisi, COVID-19 pandeemia kui ka Venemaa Ukrainas vallandatud sõjale lahenduse leidmisel. Kogumiku kirjatükkide autorid analüüsivad ELi tegevust ja pakuvad välja, kuidas liit võiks saada paremaks nn kriisijuhiks.
Seotud artiklid
Vastus diktaatori tempudele: igav lend eiteakuhu?
Erakordne on näha riiki, keda Hamas süüdistab valetamises, Ryanairi tegevjuht hurjutab, Venemaa riikliku propagandakanali boss kiidab ning kes vallandab Euroopa Liidu kohese reaktsiooni, mis ei piirdugi üksnes „sügava mure“ väljendamisega – ja kõike seda vaid 36 tunni jooksul pärast lennundust raputanud kaaperdamist. Millised reaktsioonid ka ei olnud, tuleb tunnistada: Minsk on Moskva väikevennana püüdlikult ja peaaegu eeskujulikult mänginud „paariariikide käsiraamatu“ järgi. Kas saab midagi teha selleks, et ta edaspidi sääraseid tempe ei teeks? Arvatavasti mitte. Seega on parem neiks valmis olla.
Alexander Stubb: minu silmis on Balti riigid ja Põhjala üks tervik
Alexander Stubb on vaadanud maailma Soome poliitiku pilguga, kogenud Põhjamaade koostöö eripärasid, kujundanud Euroopa Liidu tulevikku ning on nüüdseks tagasi akadeemilises maailmas. Ta peab end suureks Balti riikide ja Põhjala fänniks, kuid ei poolda Euroopa Liidus piirkonnastumist. Ometi oli just Stubb üks Euroopa Liidu Läänemere strateegia algatajaid.
Põhjamaade koostööd vaevab poliitiline kaalukaotus
Ühised väärtused ja huvid on Põhjamaid koostöösse põiminud enam kui pool sajandit, see on üks vanimaid piirkondliku suhtluse vorme Euroopas. Mitmeid maailmas tuntud edulugusid kogunud koostööd pärsib praegu aga poliitiline kaalukaotus, mis eriti valusalt tuli ilmsiks Covid-19 pandeemia ajal. Tulevik ei ole siiski ainult süngetes toonides.
Põhjala-Balti piirkond – hoomamatult tähtis
Põhjala-Balti riigid peaksid ühishuvid Euroopas nähtavamaks tegema.
Palun vabandust, et hiljaks jäin! Aasia sajandi algus Euroopas
Majanduslik, ideoloogiline ja sõjaline vastasseis on kolinud Euroopast Aasiasse. 40 protsenti maailmamajandusest asub Aasias, demokraatia ja autoritaarne valitsemiskord ristavad piike ning Lõuna-Hiina merelt ja Taiwanist võib alguse saada järgmine sõda.
Lääne esmased õppetunnid Venemaa Ukraina-vastases tegevuses
Miks päriselt Venemaa koondab vägesid Ukrainasse ja selle ümber, teab vaid president Vladimir Putin ja talle lähedal seisev sisering, kuid oleks rumal uskuda, et see jõudemonstratsioon pole seotud signaalidega, mida Moskva Kiievist ja lääneriikide pealinnadest saab. Lääneriigid ei tohi Venemaa infooperatsioonidest ja vägede koondamisest end päriselt ega näiliselt heidutada lasta.
Kaubeldes Putini oligarhidega, toetab Euroopa Kremli jõupingutusi ELi hävitamiseks
Vladimir Putin on kuulutatud maailmapoliitikas paariaks. Selle paaria eesmärk on ennekõike raha ja majanduslike hoobadega “vallutada Euroopa”. Euroopa juhid jäävad aga Kremlist rääkides ja vastutegevuses ebamääraseks ning Euroopa ärimehed ostavad jätkuvalt Venemaalt toorainet, toetades nõnda Euroopa-vastase propaganda rahastamist. See nõiaring peab lõppema.
Valgevene on pärast tormi viitsütikuga pomm
Kuigi Valgevene president Alaksandr Łukašenka üleastumisi ja inimõiguste rikkumisi on raske unustada ja andeks anda, tuleb Euroopa Liidul jätkata suhtlust praeguse võimueliidiga ning vältida Venemaa-vastaste meeleolude toetamist Valgevenes, kus neid on väga palju. Kui Moskva tunneb, et on Valgevenet kaotamas, on tõenäoline, et käivitub Krimmi või Donbassi tegevuskäik ja EL-i piirile tekib järjekordne külmutatud konflikti piirkond.
Venemaa peab hübriidsõda ja suurendab oma mõjuvõimu lõhestunud Gruusias
Nagu tavaliselt, püüab Venemaa lõigata kasu Gruusia mürgisest poliitilisest õhustikust ja kasutada ära lahkhelisid. Venemaa on kahekordistanud survet ja šantažeerib Gruusiat, et sundida haavatavat riiki muutma ametlikult oma läänemeelset välispoliitikat. Õõnestades oma demokraatiat ja lähenemist läänele liigub Gruusia Venemaa huviorbiiti.
Kergendus? Ei veel… Suur töö ootab ees
Tervisekriis näib võtvat kogu aja ja energia, majanduskriis kõik ülejäänu, kuid Euroopa Liidul tuleb tegelda ka kliima ning aina juurde tekkivate uute katsumustega.
Piisas vaid Ühendkuningriigi lahkumisest ja kõik ülejäänud saavad järsku aru, miks EL tegelikult toimib
Rootsi ei ole Euroopa Liitu armunud, kuid aegamisi on aru saadud, et suurema osa ajast on ühendus reaalselt kasulik.
Euroopa Liidu idapartnerite väiksed sammud ja lootus paremale tulevikule
Euroopa Liidu idanaabruses toimuval on otsene mõju ühendusele endale.
Euroopa Liidu taaskäivitamise kell tiksub halastamatult
Tervisekriisist taastumise teele asumine ja kriisi ületamine on kõigile Euroopa Liidu riikidele aasta kõige tähtsam teema.
Kuidas näeb Euroopa Liit Ukrainat?
What is Ukraine's perception in the EU? Cases of Germany, France, Italy, Poland. Kiiev, New Europe Center, 2020
Euroopa Liidu ja Hiina investeerimiskokkulepe ilmestab, miks ELi ühine välispoliitika võibki jääda unistuseks
Ränka kriitikat pälvinud Euroopa Liidu (EL) ja Hiina igakülgne investeerimiskokkulepe (CAI) on Balti riikidele – Eestile, Lätile, Leedule ehk 3B-le – ebamugav kolmnurk Euroopa, Hiina ja USA teljel. See näitab, millised võivad olla ELi ühise välispoliitika kaudsed mõjud liikmesriikidele ning miks ELi ühine välispoliitika ebaõnnestub juba enne õhku tõusmist.
Uuest migratsioonileppest sõltub Schengeni ala tulevik
Oma stabiilsuse huvides peaks Euroopa Liit migratsioonipoliitikas kokkuleppele jõudma.