Euroopa Liidu kriisiohjamine
Rootsi Euroopa Poliitikauuringute Instituut, 2022
Euroopa Liit on haaranud kriisiohjamises juhirolli nii riigivõlakriisi, COVID-19 pandeemia kui ka Venemaa Ukrainas vallandatud sõjale lahenduse leidmisel. Kogumiku kirjatükkide autorid analüüsivad ELi tegevust ja pakuvad välja, kuidas liit võiks saada paremaks nn kriisijuhiks.
Seotud artiklid
Indrek Tarand: Euroopa ühine kaitsevägi peab viimaks loodud saama!
“Saksa kindral, inglise keel ja Prantsuse tuumarelv!" on loosung, mille all tuleb lõpuks luua Euroopa ühendatud kaitsejõud. See alluks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu otsusele, aga viimase puhul tuleb teerajalt kõrvaldada konsensusnõue. Vaid nii on võimalik tühjast Euroopa kaitsevõimest luua vähemalt pooltäis klaas.
Anton Šehhovtsov ja Heidi Maiberg: Kas abikäsi “Azovi natsidele”?
Heidi Maibergi vestlus Anton Šehhovtsoviga (äärmus)rahvuslusest Ukrainas ja sõja mõjust äärmusparempoolsusele Euroopas.
Ana Isabel Xavier: Rändelõks – pilk lõunatiivalt
Kriis, mis lahvatas 2015. aastal, tegi rändest nõrgima punkti Euroopa Liidu solidaarsuses. Nimelt on Lõuna-, Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kogemused rändega sedavõrd lahknevad, et ühist tegevust on raske korraldada.
Ramon Loik: Teine rinne – ELi ja Ukraina koostöö sisejulgeoleku vallas
Euroopa Liidu ja Ukraina sisejulgeolekualase koostöö peamisteks mureküsimusteks ja prioriteetideks on sõjakuritegude uurimine, sanktsioonide jõustamine ja järjest suurenev vajadus kaitsta Ukraina sõjapõgenikke organiseeritud kuritegelike võrgustike, inimkaubanduse ja ebaseadusliku relvakaubanduse eest.
Jonatan Vseviov: Sõnad loevad, teod loevad rohkem, aga kõige rohkem loevad tulemused
Pole ühtegi põhjust eeldada, et ajaloo jätkumine 21. sajandil on tingimata vähem keeruline või vähem verine, kui ta oli 20. või 19. sajandil. Globaalse konkurentsiga toime tulemiseks tuleb tugevdada samameelsete riikide ühisrinnet nii põhimõttelistes küsimustes kui ka praktilise poliitika igapäevastes teemades, leiab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Mikk Raud: Eestil on aeg oma kiibipotentsiaal ellu äratada
Ameerika ja Euroopa uuendatud tähelepanu kiibisektorile pakub ka Eestile häid võimalusi. Nende võimaluste püüdmiseks tuleb aga leida riiklik tahe ning enam rõhku panna reaalharidusele ja inimeste arendamisele.
Kristi Raik: Lääne habras ühtsus
Vene-poliitika kujundamine liitlaste seas nõuab endiselt palju vaeva. Kui NATO riigid ei suuda sõjast õppida seda, et ka meie peame võtma endale kohustuse vajadusel Ukraina eest surra, jääb Euroopa ühtsus üürikeseks.
Prantsusmaa kui Euroopa eest kõneleja Indo-Vaikse ookeani piirkonnas
Kasvava strateegilise tähtsusega Indo-Vaikse ookeani regiooni stabiilsuseks on võtmetähtsusega Prantsusmaa eestvedaja roll Euroopa Liidus ning viimase ühine pingutus koos Ameerika Ühendriikide ja teiste piirkonna partneritega.
Andkem Euroopa Poliitilisele Ühendusele aega arenemiseks
Euroopa Poliitilise Ühenduse uus formaat tundub olevat mitmel põhjusel paljutõotav, kui panna see üleilmsesse konteksti. On kolm põhjust, miks nii ELi kui EPÜ paralleelne arendamine tasub end ära.
Euroopa Poliitiline Ühendus – uus vein vanas pudelis?
Vastuseks Venemaa rünnakule Ukraina vastu loodi Euroopas uus projekt Euroopa Poliitiline Ühendus. Mis on selle algatuse eesmärk, kuidas see ühildub Euroopa Liiduga ja milles seisneb selle ühenduse lisandväärtus?
Sõja tempel Tšehhi Euroopa Liidu eesistumisel
Ukraina ja sõjaga seotud küsimused on olnud igal moel Tšehhi Euroopa Liidu Nõukogu lõppeva eesistumisaja põhiteemad.
Võit sõjarindel ei tohi jääda Ukraina ainsaks võiduks
Vaid pidev võitlus korruptsiooni vastu ja selge tee õigusriigi ülesehitamisele aitab Ukraina lähemale riikidele, kelle hulgas ukrainlased olla soovivad.
Gruusia vaikne eemaldumine Läänest
Nii nagu on raske öelda, kas üks konkreetne sündmus viimase paarikümne aasta sees märgistab Venemaa otsustavat irdumist demokraatlikult arenguteelt, nii on seda raske öelda viimase kümne aasta Gruusia sündmuste kohta. Ometi on see irdumine toimunud ja seda Eesti, Euroopa Liidu, USA, kõigi Gruusia Lääne sõprade jõuetute katsete saatel Gruusiat rajal hoida.
Kas ühehäälsuse aeg Euroopa Liidu välispoliitikas on ümber?
Eesti võiks toetada ühehäälsusest loobumist ja enamushääletusele üleminekut Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste tegemisel, kuid seda vaid valitud poliitikavaldkondades ning viisil, mis ei eelda kehtivate liidu aluslepingute muutmist, leiavad riigikogu väliskomisjoni tellitud uuringu autorid.
Ukraina ülesehitamine – meie aja suurim geopoliitiline pusle
Ukraina ülesehitamine pole pelgalt purustatud hoonete asemele uute ehitamine, vaid peegeldab liitlassuhete muutumise kaudu ümbritsevat maailmakorda laiemalt. Riikide panustamine Ukraina ülesehitusse saadab jõulise sõnumi ka agressorist Venemaale.
Ukraina verehind Euroopa suuna valimise eest
Nüüd, kui Euroopa Liit on andnud Ukrainale kandidaatriigi staatuse, peab Ukraina nägema vaeva nõuete täitmisega ning EL näitama, et väljavaade liitumiseks on tõeline, mitte illusioon.