Mõtteainet Euroopat ühendava loo otsingul geopoliitikas, kus lisaks jõule ja territooriumile on suur jõud narratiividel. Lood võimestavad ühiskondi, riike, riikide liite.
Seotud artiklid
Riina Kuusik-Rajasaar: Afganistani kodanikuühiskond on häireseisundis
USA ja liitlaste otsus väed Afganistanist ära tuua, jättes hapra riigi Talibani meelevalda, on toonud murepilved lääneriikide abiorganisatsioonide viimase 20 aasta edulugude kohale. „Afgaanid on üldiselt optimistlikud, kuid tunnetan ärevust ja teadmatust nüüd ka nende seas,“ tõdeb Riina Kuusik-Rajasaar, MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht.
Isepäise presidendi vastuoluline Leedu välispoliitiline pärand
Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professorilt Tomas Janeliūnaselt selle aasta algul ilmunud e-raamat vaatleb Leedu endise presidendi Dalia Grybauskaitė (2009–2019) välispoliitilist pärandit „väikeriigi“, „Balti riigi“, „Leedu välispoliitika“ ja „Grybauskaitė kui presidendi“ vaatenurkadest. Need ei pruukinud aga Grybauskaitė-aegses välispoliitikas alati ühilduda.
Eesti huvid ja võimalused Arktikas järgmisel kümnendil
Tõnis Idarand, Frank Jüris, Kristi Raik, Aimar Ventsel. RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Bideni uue transatlantilise strateegia 100 päeva tähendus Kesk- ja Ida-Euroopale
Danielle Piatkiewicz. Euroopa poliitika instituut, 2021
Diivan ja kaks minutit: diplomaatia mõjutushoovad
Eksimine pidavat inimlik olema. Ka kõige kogenumatel diplomaatidel, poliitikutel, ärimeestel võib mõnel olulisel üritusel midagi viltu kiskuda. Siiski jääb tahes-tahtmata üles küsimus, kas mõni protokolliline aps pole hoopis tahtlik möödalaskmine, mis võib rahvusvahelistes suhetes saatuslikuks saada.
USA poliitilise kriisi uus etapp: kaks reaalsust
Joe Bideni valimisvõidu esimesele joovastusele ja suure sõpruse taassünni kuulutamisele järgnesid Euroopas peagi ettevaatlikumad hinnangud USA välis- ja julgeolekupoliitika lähitulevikule. Ekspertide ja vaatlejate sõnul tuleb Bidenil ennekõike pühenduda kodu korda tegemisele. Mida see tähendab ning kuidas see täpsemalt mõjutab Bideni valikuid välis- ja julgeolekupoliitikas, palus Diplomaatia arutleda Susan Glasseril, Kurt Volkeril ja Liisa Pastil.
Tsivilisatsioonide piiril ei tohi mugavaks minna
On paljukorratud tõde, et diplomaatia on riigikaitse esimene liin, kuid kuidas Eesti seda põhimõtet tegelikkuses järgib?
Andres Tarand: väikeriigi rahvusvahelised suhted ei ole praalimine
24. veebruari järel on igati asjakohane kohtuda Andres Tarandiga (81), kes oli iseseisvuse taastanud Eesti esimeste peaministrite seas ning kelle julgus teha õigel ajal ja õiges kohas õigeid asju aitas laduda meie riigi eduloo alusmüüri.
Venemaa 2021. aasta ohtude analüüs: pandeemiajärgne geopoliitika
International Threats for 2021: Geopolitics After the Pandemic. Moscow State Institute of International Relations, 2021
Pinge all: Põhjala-Balti koostöö Covid-19 kriisi ajal
Piret Kuusik. Nordic-Baltic Cooperation During the COVID-19 Crisis. Tallinn, RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Mida peaks USA välispoliitika tegema riigi keskklassi heaks?
Making U.S. Foreign Policy Work Better for the Middle Class. Carnegie Endowment for International Peace, 2020
Euroopa Liidu ja Hiina investeerimiskokkulepe ilmestab, miks ELi ühine välispoliitika võibki jääda unistuseks
Ränka kriitikat pälvinud Euroopa Liidu (EL) ja Hiina igakülgne investeerimiskokkulepe (CAI) on Balti riikidele – Eestile, Lätile, Leedule ehk 3B-le – ebamugav kolmnurk Euroopa, Hiina ja USA teljel. See näitab, millised võivad olla ELi ühise välispoliitika kaudsed mõjud liikmesriikidele ning miks ELi ühine välispoliitika ebaõnnestub juba enne õhku tõusmist.
Diplomaatilised suhted uue aastasaja lävel
Tagada Eesti julgeolek ja paremad võimalused meie inimestele liikumiseks ja ettevõtetele ärisidemete loomiseks, aidata kaasa üleilmsele kestlikule arengule ja stabiilsusele rahvusvahelistes suhetes – nende eesmärkide täitmine on võimalik vaid koostöös meie liitlaste ja partneritega. Sellele koostööle loob aluse tihe diplomaatiline suhtlus.
Üksindus ja sõbrad välispoliitikas
Üksinda olles on iseendaks jäämine kergem.
Kas rahutorujuhtmete unelm on läbi?
Professor Dimitrios Triantaphyllou avab Kreeka-Türgi suhete tausta.