Enesekindluse kriis: millisena näevad eurooplased oma kohta maailmas
Euroopa Välissuhete Nõukogu, 2021
Kuigi COVID-19 kriis on kõvasti raputanud eurooplaste usku Euroopa Liidu institutsioonidesse, usuvad inimesed jätkuvalt, et õlg õla kõrval tuleb rohkem tegutseda, eriti tugevdades ELi löögirusikat maailmaareenil. USA suhtes on eurooplased skeptilised.
Seotud artiklid
Ameerika on tagasi, aga… Euroopa ja eriti Saksamaa peavad palju rohkem panustama Euroopa julgeolekusse
USA president Joe Bidenil kulus peaaegu viis kuud, enne kui ta sõitis juunis oma esimesele välisvisiidile – Euroopasse. Enne seda tuli tal tegeleda tähtsamate asjadega. Väidetavalt on nii ka praegu.
Lahing ei ole lõplikult kaotatud: Ukraina pärast USA ja Saksamaa vahelist Nord Stream 2 kokkulepet
Vastuoluline Nord Stream 2 (NS2) gaasijuhe ei lähe läbi Ukraina ehk see kahandab Ukrainast Euroopasse viiva gaasitransiidisüsteemi väärtust, vähendab Ukraina gaasitarnete kindlust, kahjustab Ukraina majandust ning kasvatab Venemaa sõjalist ohtu.
Venemaa strateegiliste kavatsuste jänesehaagid
Mitmehäälse Venemaaga toimetulek on keeruline ülesanne, sest iga vahejuhtum võib üsna lihtsalt võtta poliitilise tooni ja riikide suhteid kahjustada. Ometi pakub selline olukord ka võimalusi.
Türgi ja ELi hädapärane rändelepe võib viia vihma käest räästa alla
Pärast seda kui Euroopa Liit sõlmis 2016. aastal Türgiga rändeleppe, on Euroopas pelgupaika otsivad, kuid seni Türgis viibivad Süüria pagulased püsinud lukustatud värava taga. Praegu elab Türgis umbes 3,7 miljonit süürlast justkui eikellegimaal.
Eestil tasub Indiat paremini tunda
2021. aasta on Eesti ja India suhetes tähtis mitmel põhjusel. 2020. aasta lõpus teatas India valitsus, et avab Tallinnas 2021. aastal saatkonna, mis saab olema esimene India saatkond Balti riikides.
Kesk-Aasia keset Vene ja Hiina pingeid
Kesk-Aasia majandusruum ja geopoliitiline asend muudavad piirkonna nii Venemaale kui Hiinale hindamatuks. Kuna kahe suurjõu suhted tulevikus ilmselt halvenevad, jätab see Kesk-Aasia keset pingeid. Euroopa Liit saaks pakkuda Kesk-Aasiale sel keerulisel ajal hädavajalikku partnerlust.
„Globaalne Suurbritannia“ on sündimas ja sellel on tugev Ida- ja Põhja-Euroopa mõõde
Pahameeletorm, mis vallandus Brexiti rahvahääletuse tulemusel Ühendkuningriigi rahvusvahelise tulevase suunitluse ümber, on nüüdseks vaibunud.
Brexit ja kaubandus ehk sujuva Euroopa lõpp
Brexit raputas Euroopa majandusruumi kui maavärin, mis käristas tahtlikult lahti 70 aastat kestnud lõimumise õmblused.
Reegleid järgivate mängijate võimalused muutuvas maailmakorras
Tulevik tuleb rajada õigetele, mitte valedele õppetundidele minevikust. Äärmiselt oluline on ulatada Vene rahvale käsi. Hiina ei püüa sarnaselt Vladimir Putiniga rahvusvahelist korda hävitada. Suursaadikud Daniel Fried ja Jüri Luik arutavad, kuidas reegleid järgivad mängijad saavad rahvusvahelisel areenil kammitseda tõsist ohtu Venemaad ning „süsteemset katsumust“ Hiinat.
„Rass“ ja diplomaatia
Kas „rassil“ on roll diplomaatilises suhtluses? 1995. aastal Oxfordi ülikoolis kaitstud doktoritööl põhinevas raamatus lahkab autor Naoko Shimazu diplomaatilise suhtluse näidet, mil „rassil“ oli roll.
Kanada-Eesti suhteid kroonib kaitsekoostöö
26. august märgib Eesti Vabariigi ja Kanada diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva. Meie ajalugu sõprade ja liitlastena ulatub aga veelgi kaugemale.
Dialoog Venemaaga. Venemaal tuleb oma Lääne-poliitikat muuta
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
NATO uus strateegiline kontseptsioon. Tasakaalustades vastuseid erisugustele ohtudele
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Dovilė Budrytė: kõik on hästi, kuniks keegi ei hakka üle oma varju hüppama
Kuna kolm väikest riiki Läänemere kaldal ei ole maailmaareenil geopoliitilised raskekaallased, panevad nad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks seljad kokku. Kuigi Balti kolmik näib olevat kokku määratud, on ilmnenud lõhesid ja avalikku rahulolematust, mis võivad ühel hetkel taas pinnale kerkida ja kahjustada praegusi sooje suhteid, leiab USA Georgia Gwinnetti kolledži riigiteaduste professor Dovilė Budrytė.
Rohkem kui juhuslik Balti jututuba
Matti Maasika Diplomaatia veebruarinumbri mõtted tundusid lausa omadena: „Välispoliitika praktikule pole vaja seletada, et kõik Eesti liitlassuhted algavad Balti koostööst. …
Valgevene kriis Balti ja Põhjala naabrite silme läbi
Kui väiksed Balti riigid ületasid Valgevene 2020. aasta valimistele järgnenud kriisile tähelepanu tõmmates rahvusvahelisel areenil oma kaaluklassi, siis Põhjala kui põline inimõiguste ja vabaduste kaitsjate kants jäi tagasihoidlikuks. Õppetund – kriisis loeb nii geograafia kui ka varasemad suhted.