Brexit ja pärast Brexitit
Brexit and Beyond. UK in a Changing Europe, 2021
Ülevaade Brexiti mõjust Ühendkuningriigi sise- poliitikast välispoliitikani. Ligikaudu 70 lühiesseed on jagatud kahte ossa: kus ollakse praegu ja kuhu minnakse. Vajalik töövahend Brexiti-järgse Ühendkuningriigi mõistmiseks ja analüüsimiseks.
Seotud artiklid
Gruusia vaikne eemaldumine Läänest
Nii nagu on raske öelda, kas üks konkreetne sündmus viimase paarikümne aasta sees märgistab Venemaa otsustavat irdumist demokraatlikult arenguteelt, nii on seda raske öelda viimase kümne aasta Gruusia sündmuste kohta. Ometi on see irdumine toimunud ja seda Eesti, Euroopa Liidu, USA, kõigi Gruusia Lääne sõprade jõuetute katsete saatel Gruusiat rajal hoida.
Läänemeri on taas esimene kaitsejoon
Venemaa sõda Ukrainas, Saksamaa paradigmavahetus (Zeitenwende), Soome ja Rootsi NATO liikmesuse taotlemine ning Taani ühinemine Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tähendavad Läänemere piirkonnas põhimõttelist murrangut. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence vestles sõjaajaloolase, Hamburgi ülikooli emeriitprofessori dr Michael Epkenhansiga piirkonna julgeolekust ning Läänemere tähendusest minevikus ja tänapäeval.
Kolme mere algatus: analüüsides riiklikke vaatenurki
Läti Rahvusvaheliste Suhete Instituut, 2022
Euroopa tuumaenergeetika on haavatav
Venemaa brutaalne ja õigustamatu kallaletung Ukrainale purustas viimaks mitme Lääne valitsuse enesepettuse, et Moskvaga on võimalik dialoogi pidada, ning tõendas, et Venemaast kui energia-allikast sõltuvana asub Euroopa energiasüsteem geopoliitiliste murrangute meelevallas.
Eesti ja Tšehhi, Ukraina sõjas relvavennad
Ameerika literaat Norman Cousins on öelnud, et ajalugu on tohutu eelhoiatussüsteem. Venemaa sõda Ukrainas taaskäivitas Tšehhis pikalt vaikinud alarmid — München 1938 ja Praha 1968.
Tšehhi sammub 16+1 formaadist eemale
Tšehhi vaatab Hiina Rahvavabariigi ja peamiselt Ida-Euroopa riikide 16+1 koostööformaadile üha kahtlustavama pilguga.
Kas Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll sai alguse 100 aastat tagasi?
Üldise arvamuse kohaselt oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja eriti selle salaprotokoll hitlerismi ja stalinismi sigitis. Enamasti arvatakse, et mõjusfääride jagamist taotlevad diktaatorlikud imperialistlikud riigid ning et selle vasturohuks on demokraatia. Kuid 1920.–1930. aastate ajakirjandusmaterjalid avavad täiesti teistsuguse pildi: Ida-Euroopa jagamine mõjualadeks Saksamaa ja Venemaa vahel käivitus 1920. aastate algul. Saksamaa puhul oli tollal tegemist demokraatliku Weimari vabariigiga.
Kurjus on olemas, aeg on vastu hakata
Kuidas sõnastada oma mõte, kui saad teada, et Venemaa alustas sõda Ukraina vastu? „Kurjus on olemas,“ kirjutasin Twitteris 24. veebruari …
Aeg lendab kindla eesmärgi poole, kui seda õiges suunas kallutada
„Tempus fugit“ – aeg lendab –, on tavaks öelda. Kas aja edasiliikumisel on tähendus? Kas aja kulgemisega kaasneb areng? Kas inimesed on aja jooksul moraalselt ja materiaalselt tõusuteel? Või ei oma aja kulg tähendust ja aeg on inimkonna ajaloos lihtsalt silmus või korduste tsükkel...
Muutuste aeg Saksa välispoliitikas?
Oktoobris 2020, aasta enne Saksa parlamendivalimisi, avaldas Müncheni julgeolekukonverents (MSC) Saksamaa välispoliitikast eriraporti pealkirjaga „Zeitenwende“ – ajastute vaheldumine või paradigmanihe. …
Vastanduvad vaated ajaloole lõhestavad sajandeid hiljem Hispaania ühiskonda
Küsimus, mida ja kuidas tähtsa sündmusena meenutada, on Hispaanias tuliseid vaidlusi tekitanud Franco diktatuurilt demokraatiale ülemineku ajast alates. Nagu puudub …
Vabaduse nimel. Venemaa võitlus Ukraina ja Läänega
Venemaale järele andmine NATO kaitsevõimet kahandades ja Ukraina toetamisest loobudes on nagu laenu võtmine tuleviku arvelt. Selle asemel peaks Lääs tegelema kolme võtmetähtsusega ülesandega: kollektiivkaitsega, sõltuvuse vähendamisega agressiivsetest autoritaarsetest riikidest ja vastaspoolega suhtlemisega ainuüksi juba selleks, et vältida valearvestust.
Lääs on teinud vigu
Ukraina pingete taustal on masendav ja õpetlik jälgida Vladimir Putinit.
Euroopa Liidu strateegiline kompass: kas ravim strateegilisele kärbumisele?
Strateegiliselt kompassilt oodatakse, et see jagaks Euroopa Liidule üha ebakindlamas ja teravama konkurentsiga maailmas teiste jõududega konkureerimiseks suuniseid ning aitaks ühenduse välis- ja julgeolekupoliitikal pääseda seda kaua pärssinud tardumusest.
Mis läks valesti Emmanuel Macroni Vene-diplomaatias?
Kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovib Euroopa välispoliitikas, sealhulgas Venemaaga suhtlemisel rohkem silma paista, siis kesk- ja idaeurooplastes võõristuse tekitamine pole selleks jätkusuutlik lahendus. Euroopa ühtsuse tugevdamiseks tuleks hüljata ebarealistlik eesmärk jõuda Vladimir Putiniga kokkuleppele uues Euroopa julgeolekukorralduses.
Sõjalised võimekused Euroopas: raamistik kvalitatiivse mõõtme hindamiseks
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022