Ayman al-Zawahiri lugu

Süüdistatud USA saatkondade ning personali vastaste rünnakute planeerimises ja teostamises, mis lõppesid inimeste surmaga. Informatsiooni eest, mis viib otseselt Al-Zawahiri tabamiseni, on USA Riigidepartemang välja pannud autasu 25 mln USD väärtuses.”

HVT-2 ehk siis High Value Target Two nagu USA eriteenistuste slängi valdavad isikud Zawahirit kutsuvad, sündis 19. juunil 1951 hästi toimetulevas peres Kairo äärelinnas Maadis (teistel andmetel Gizas). Innukast poeesiahuvilisest poisikesest sai hiljem Kairo ülikooli tudeng, kes tudeeris hoolega käitumispsühholoogiat, psühholoogiat ja farmakoloogiat. Magistrikraadi saanud noormehest sai algselt oma isa eeskujul kirurg, kes praktiseeris mitu aastat Egiptuse armees ja isegi avas vahepeal oma kliiniku.

Kuigi pere ei olnud üleliia religioosne, indoktrineeris noore poisi juba varajases eas ta onu, kes oli mõjuka islamistliku mõtleja Sayyid Qutbi eluaegne järgija. Nagu teada, kuulutas Qutb, et islami ja moslemite taassünniks ja tõusuks on vaja tõeliste moslemite avangardi – midagi sarnast prohveti lähimate kaaslastega. 14-aastaselt liitus Al Zawahiri organisatsiooniga Moslemite Vennaskond. Aasta hiljem hukati Qutb Egiptuse valitsuse käsul mässu ja konspiratsiooni eest. Noor Al-Zawahiri otsustas pühendada oma elu Qutbi visiooni ellurakendamisele ja islamiriigi kehtestamisele Egiptuses, moodustades koos teiste kooliõpilastega põrandaaluse rakukese, et coup d’etat abil Egiptuse valitsus minema pühkida. Hiljem ühines Al-Zawahiri rakuke teiste samalaadsetega ning sündis organisatsioon Al-Jihad ehk Egiptuse Islami Džihaad.

1978. aastal abiellus ta äärmiselt religioosse peretuttava tütrega. Pulm oli erakordselt askeetlik ning religioosne. Perre sündis kokku viis tütart ja poeg. Naine Azza ja üks tütardest hukkusid 2001. aastal Afganistani pommitamise tagajärjel. Afganistani kampaania alguses eitas Azza aga kategooriliselt, et teadis oma mehe seotusest Al-Qaedaga. Zawahiri üks väimehi oli Abu Turab al-Urduni – nagu väitis 2004. aastal Guantänamos pärast piinamist veega teine Al-Qaeda tähtis liige Abu-Zubaydah. Abu Turab al-Urduni oli USA eriteenistuste arvates aga üks viiest mehest, kes oli pühendatud 11.09. terroriaktide plaanidesse.

Egiptuses sai Al-Zawahirist Egiptuse Islami Džihaadi peamine värbaja ja organiseerija, kes kavandas valitsuse kukutamist. Juhuse tõttu sai Anwar Sadati valitsus plaanist teada ning 1500 inimest, nende seas Al-Zawahiri, arreteeriti. Vanglas veetis ta kokku ligi kolm aastat. Väidetavalt teda piinati. Paraku ei suutnud Egiptuse valitsus avastada Egiptuse Islami Džihaadi rakukest Egiptuse sõjaväeluures, mis saigi Sadatile saatuslikuks. 1981. aastal Sadat tapeti sõjaväeparaadil.

Noor Al-Zawahiri otsustas pühendada oma elu Qutbi visiooni ellurakendamisele ja islamiriigi kehtestamisele Egiptuses.

1985. aastal, aasta pärast vabanemist, sõitis Zawahiri Saudi Araabiasse hadžile ning jäi meditsiini praktiseerima Jeddah’ linna. Alles 1990. aastal pöördus ta kodumaale tagasi. Vahepeal elas ta Somaalias, siis külastas USAd, et koguda annetusi oma tegemiste finantseerimiseks. Missioon ebaõnnestus, sest korjata õnnestus tühised 2000 USD. Siis kolis ta Peshawari Pakistanis, kus töötas haiglas, ravides haavatud põgenikke. Koos teiste endiste vandenõulastega üritati seal ühtlasi taastada Egiptuse Islami Džihaadi. Formaalselt oli selle juht endiselt vanglas olev Abud al-Zumur, kuid 1991. aastaks õnnestus Al-Zawahiril saada organisatsiooni ainuliidriks ning emiiriks.

Peshawaris kohtus Al-Zawahiri ka esimest korda Osama bin Ladeniga, kes tol ajal tegeles veel 1984. aastal Palestiina šeik Abdullah Yusuf Azzami poolt loodud Nõukogude vägede vastase võitluse värbamis- ja rahastamisbaasiga Maktab al-Khadamat (MAK). MAK oli sisuliselt Al-Qaeda eelkäija, mille Nõukogude Afganistani invasiooni ajast pärit laiaulatuslik võrgustik võeti taaskasutusse nüüd juba uutel eesmärkidel. Mingil hetkel võistlesid Al-Zawahiri ja Azzam rikka bin Ladeni finantsressursside pärast, kuid lõppkokkuvõttes jäi Al-Zawahiri peale. 1998. aastal liitis Al-Zawahiri Egiptuse Islami Džihaadi Al-Qaedaga, kuid juba eelnevalt oli tal Al-Qaeda sura’s ehk nõukogus oluline sõnaõigus.

Al-Zawahiri koondas oma tähelepanu taas Egiptusele pärast 1990. aastat. 1993. aastal toimus atentaat siseministrile, kes üritas võidelda religioossete rituaaltapmistega Egiptuses. Hiljem üritati tappa peaministrit. Mõlemad katsed ebaõnnestusid. 1995. aastal rünnati Egiptuse saatkonda Islamabadis, Pakistanis. Sellest sai Egiptuse Islami Džihaadi esimene edukas operatsioon Al-Zawahiri juhtimisel.

1996. aastal, pärast järjekordset ebaõnnestunud katset tappa tollane Egiptuse president Hosni Mubarak, muutus Egiptuse Islami Džihaad isegi Somaalias non grata’ks. Al-Zawahiri lahkus Somaaliast ning järgmise kahe aasta jooksul nähti teda kord Šveitsis (tal on Šveitsi ja Hollandi võltspassid), kord Bosnias ja Hertsegoviinas, siis aga Malaisias, Taiwanil ja Hongkongis.

Londonis polooniumiga mõrvatud endine FSB töötaja Aleksandr Litvinenko väitis, et Al-Zawahiri tegi venelastega aktiivselt koostööd, olles FSB sidelüli Al-Qaedaga. Endise KGB ohvitseri Konstantin Preobraženski versioonis treeniti aastatel 1996-1997 Al-Zawahirit Dagestanis ning seda projekti kureeris Litvinenko. Mõningatel andmetel veetis Al-Zawahiri 1996. aastal tõesti kuus kuud Venemaal, kuid hoopis Mahhatškala vanglas. Väidetavalt oli ta tabatud Tšetšeenia piiril, kui ta viisata ja Sudaani kaupmehe identiteedi taha varjudes mässulisse vabariiki üritas imbuda. FSB pressiesindaja Sergei Ignašenko väitis, et Al-Zawahiri isikut ei olevat olnud võimalik tol ajal tuvastada, sest kõik neli erineva riigi passi, mis tal kaasas olid, olid võltsitud ja järelepärimised nendest riikidest ei andnud midagi. Tema sõnul viidi Al-Zawahiri kuus kuud hiljem Aserbaidžaani piirile ning vabastati, sest Venemaa ei saanud teda igavesti kinni hoida.

Loo teeb väheusutavaks kaks seika: väidetavalt peeti Venemaal tema üle kohut ning ta mõisteti õigeks ja et FSB ei suutnud tema identiteeti paljastada. Esimene väide ei kannata mingit kriitikat. Teise puhul tuletagem meelde, et araabia keele valdajaid ja Lähis-Ida asjatundjaid on Venemaal traditsiooniliselt palju ajast, mil NSVL aktiivselt veenis Lähis-Ida riike sotsialismiteele astuma. Näiteks NSV Liidu abi Egiptuse toonasele president Nasserile ja erinevate NSVLi spetsialistide (sh muidugi ka julgeolekuteenistuste) kohaolek Egiptuses oli mingil ajal väga suur. See, et Venemaal puudus Al-Zawahiri identifitseerimisvõimalus, on seega vähetõenäoline.

Kuigi pere ei olnud üleliia religioosne, indoktrineeris noore poisi juba varajases eas ta onu, kes oli mõjuka islamistliku mõtleja Sayyid Qutbi eluaegne järgija.

Lisaks on Al-Zawahirit süüdistatud Egiptuse valitseva režiimi vastases koostöös Iraani eriteenistustega, mida ta on alati raevukalt eitanud. Suurem osa ta kirjatükke ning videopöördumisi on Iraani suhtes kriitilised, süüdistades Iraani võime Afganistani ja islami asja reetmises – sest ükski šiiitide fatwa polevat kordagi kutsunud iraanlasi üles võitlema ameeriklaste vastu Iraagis ja Afganistanis.

1997. aastal sooritas Al-Zawahiri juhitud organisatsioon koostöös teise Egiptuse terroriorganisatsiooniga Al-Gama’a al-Islamiyya rünnaku Lääne turistidele Luxoris, mille käigus hukkus 58 turisti ja neli Egiptuse giidi. 1999. aastal mõistis Egiptuse sõjaväetribunal talle surmanuhtluse in absentia.

Pärast Al-Qaeda ja Egiptuse Islami Džihaadi ühendamist 1998. aastal üllitati koos bin Ladeniga ühine fatwa “Ülemaailmne islami rinne juutide ja ristirüütlite vastu”. Väidetavalt oli sel vaid üks autor – Al-Zawahiri. Seega on küsitav, kas ühenduse initsiaator oli bin Laden, nagu on küsitav, kas bin Laden ja mitte nn džihaadi teoreetik ja praktik Al-Zawahiri oli tegelikult organisatsiooni “aju”.

1998. aastal organiseeris ta autopommide plahvatused USA Dar es Salaamis ja Nairobi saatkondades Tansaanias ja Keenias. Surma sai sadu inimesi.

1999. aastal lisati tema ja teiste Al-Qaeda ning Talibani liikmete nimed resolutsiooniga nr 1267 ÜRO Julgeolekunõukogu Komitee nimekirja. Nende suhtes rakendusid sanktsioonid.

Oktoobris 2001 ilmus Al-Zawahiri nimi FBI kõige tagaotsitavamate terroristide nimekirjas. Detsembris 2001 avaldas Al Zawahiri raamatu “Sõdalased prohveti lipu all”.

Uue põlvkonna terrorismi “kuldne” ajastu lõppes USA-Afganistani sõja algusega. Pärast seda pole Al-Zawahirit enam kordagi nähtud. Oletatavasti viibib ta kuskil Afganistani ja Pakistani piirialal. Mitu korda on ta oletatavat asukohta pommitatud, kuid iga kord on ta väidetavalt pääsenud. Viimastel aastatel on ta regulaarselt ilmutanud kümneid videoläkitusi maailmale, kus kutsub võitlema džihaadi eest ja nimel. Koos bin Ladeniga pole ta videotele pärast 2002. aastat enam ilmunud.