Eesti välispoliitika mälupoliitilisest horisondist
Kui palju mõõdutunnet peaksime säilitama oma ajalookäsitluse Euroopa peavoolu osaks kantimise ristiretkel?
08.08.2008 ja Lääne uus julgeolekuparadigma
Vene sõda Gruusias peaks kinnitama ka suurimaile skeptikuile ning optimistlikematele lillelastele, et Läänel ja Venemaal on tänaseks sisuliselt konfliktsed püüdlused ja strateegiad nende saavutamiseks.
Kollektiivse kaitse tulevik globaliseeruvas NATOs
NATO üleminek vanalt julgeolekukäsitluselt uuele ei ole olnud kuigi sujuv ning alliansi kujunemisprotsess on veel üsnagi poolel teel.
Balti mäluofensiivi esileedi
Vīķe-Freiberga ajaloopoliitika ei ole mingi järjekordse Ida-Euroopale ainuomase patoloogia väljendus, vaid nähtus, mis on tüüpiline praegusele arengujärgule Baltimaade rahvaste ja laiemalt idaeurooplaste postkolonialistlikus identiteediloomes.
EleVant 100 ehk piltide seletamine elusale jänesele
Eesti peab maailma rahvusvahelise elu keerises vastu pidama ja edasi minema.
Ida-Euroopa ideoloogi lahkumine
Václav Haveli taoliste poliitikute kadumine kõneleb visionääride ajastu lõpu lähenemisest.
Debatt: Kommentaar Andreas Kaju artiklile Hiina ja idealismi piirid
Andreas Kaju tõstatatud küsimus Eesti realistliku Hiina-poliitika sisustamise vajadusest on tervitatav. Said ju dalai-laama augustikuise visiidi käigus Eestisse taaskord maha joonitud meie välispoliitilise mänguväljaku piirjooned reaalsuse paine ning meid ajalooliselt kohustavate ideaalide ja väärtuste vahel. Avalikus poliitilises diskussioonis jäi sedapuhku domineerima seisukoht, mille kohaselt Tiibetit (nagu ööbikutki) ei tohi reeta – ja nii saigi dalai-laamale osaks soe vastuvõtt nii mitmete kõrgete ametiisikute kui rahva poolt.
Samuel Huntington, R.I.P: mis jääb ellu, mis jääb mällu
Harvardi poliitikateadlane Samuel P. Huntington suri möödunud aasta jõululaupäeval, ent tema tees tsivilisatsioonide paratamatust kokkupõrkest tekitab Mumbai pommiplahvatuste ja Gaza raketiraksatuste taustal endiselt elevust.
Kriisihaldamise kunst või loodusteadus?
Rahvusvaheliste suhete teaduse võimalikkust ja vajalikkust välispoliitika tegijatele analüüsib Cambridge'i ülikooli doktorant Maria Mälksoo.
Kuidas saadakse selleks, mis ollakse
Tõik, et ühinenud Euroopal ei ole (veel) ühist kollektiivset mälu, ei anna põhjust eriliseks optimismiks ühise Euroopa enesetaju ja -kuvandi peatse tekkimise osas.
Hingestatuma maailmapoliitika poole
Richard Ned Lebowi ambitsioonikast uue rahvusvaheliste suhete üldteooria loomise katsest on ilmunud teine osa.
Raamat: Stefan Halpor & Jonathan Clarke
Ajalehe The Guardian hiljutises nädalalõpulisas 2004. aasta lugemiselamusi kokku võtnud Briti kirjanikud ja kriitikud pidasid üsna üksmeelselt läinud aasta üheks tähelepanuväärsemaks teoseks ameeriklase Philip Rothi alternatiivajaloolist romaani "The Plot Against America". Tegemist on kujutlusega Rothi juudisoost perekonna elukäigust fašistlikus Ameerikas, kui legendaarne lendur Charles Lindbergh võitnuks 1940. aastal Ühendriikide presidendivalimised demokraadist Roosevelti ees.