juuli 2, 2008

Balti mäluofensiivi esileedi

Vīā·e-Freiberga ajaloopoliitika ei ole mingi järjekordse Ida-Euroopale ainuomase patoloogia väljendus, vaid nähtus, mis on tüüpiline praegusele arengujärgule Baltimaade rahvaste ja laiemalt idaeurooplaste postkolonialistlikus identiteediloomes.

Vīā·e-Freiberga ajaloopoliitika ei ole mingi järjekordse Ida-Euroopale ainuomase patoloogia väljendus, vaid nähtus, mis on tüüpiline praegusele arengujärgule Baltimaade rahvaste ja laiemalt idaeurooplaste postkolonialistlikus identiteediloomes.


www.mfa.gov.lv/en/news/speeches/2003/okt/3530/. 
2 Vt nt Vīķe-Freiberga kõne “Suurem Euroopa – Tugevam Euroopa?” Leideni Ülikoolis, 18.01.2005; aadressil www.mfa.gov.lv/en/news/speeches/2005/January/18-1/.
3 Norman Davies, Europe East and West. London: Jonathan Cape, 2006.
4 Erandiks on siinjuures muidugi Stéphane Courtois juhtimisel välja antud Kommunismi must raamat: kuriteod, terror, repressioonid. Tallinn: Varrak, 2000. 
5 Vt Vīķe-Freiberga avaldust enne USA presidendi visiiti Riias, 06.05.2005; aadressil www.mfa.gov.lv/en/news/speeches/2005/May/Transcrip… ja Läti presidendi deklaratsiooni 09.05.2005 kohta, 12.01.2005; aadressil www.mfa.gov.lv/en/news/speeches/2005/January/12-1/.
6 Vt Vīķe-Freiberga avaldust Euroopa Nõukogu kolmandal riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel Varssavis, 16.05.2005; aadressil www.mfa.gov.lv/en/news/speeches/2005/May/16/. Võrdluseks vt ka Vīķe-Freiberga sõnavõttu Marshalli Fondi lõunasöögil Istanbulis, 28.06.2004; aadressil www.mfa.gov.lv/en/news/speeches/2004/june/29/.
7 Vīķe-Freiberga deklaratsioon 09.05.2005 kohta.
8 Vt Vīķe-Freiberga deklaratsiooni 09.05.2005 kohta.
9 Vt Vīķe-Freiberga deklaratsiooni 09.05.2005 kohta; võrdluseks Vīķe-Freiberga avaldus Teise maailmasõja ohvrite ja natsismi üle saavutatud võidu mälestuseks, 06.05.2000; aadressil www.mfa.gov.lv/en/news/speeches/2000/may/3447/?pri….
10 Vt Vīķe-Freiberga deklaratsiooni 09.05.2005 kohta; lisaks vt tema sõnavõttu diplomaatilisele korpusele 14.01.2005; aadressil www.mfa.gov.lv/en/news/speeches/2005/January/14-1/; Leideni Ülikoolis 18.01.2005 peetud kõnet.
11 Vt siikohal ka Läti välisministri Sandra Kalniete kõnet “Vana Euroopa, Uus Euroopa” Lepizigi raamatulaadal, 24.03.2004; aadressil www.mdr.de/DL/1290734.pdf. Vt lisaks Klaus Eder, “Remembering Together”, teoses Collective Memory and European Identity: The Effects of Integration and Enlargement (toim. Klaus Eder ja Willfried Spohn). Aldershot: Ashgate, 2005, lk. 197-220 ja “Europe’s Borders: The Narrative Construction of the Boundaries of Europe’, European Journal of Social Theory 9(2), 2006, lk. 255-71.
12 Vt võrdluseks Michel de Certeau, The Capture of Speech and Other Political Writings, tõlk. Tom Conley. Minneapolis and London: University of Minnesota Press, 1997, lk. 32. 
13 Vt Vīķe-Freiberga artiklit “Rights and Remembrance”, The Washington Post, 07.05.2005; avaldust Varssavis 16.05.2005 ning sõnavõttu USA Kongressis Washintonis 07.06.2006; aadressil www.mfa.gov.lv/en/news/speeches/2006/June/07-1/.
14 Vt Johannes Voswinkel, “Wo Russen Täter waren”, Die Zeit, 05.05.2005; vt ka Uffe Ellemann-Jensen, “Comprendre le passé et regarder l’avenir”, Le Figaro, 09.05.2005 ja Anne-Marie Le Gloannec, “L’histoire et la légitimit锝, Le Figaro, 09.05.2005. Bushi kirja Läti presidendile 03.05.2005; aadressil www.am.gov.lv/en/news/DomesticNews/2005/May/03-1/ ja diplomaatist “metsapeatust” Riias paar päeva enne Moskva pidustustele lendamist 2005. a. mais võib samuti tõlgendada toetusavaldusena Vīķe-Freiberga juhitud valgustustööle Balti riikide olukorrale Teise maailmasõja kontekstis. Vt ka USA Kongressi 22.07.2005 resolutsiooni Balti riikide toetuseks, mis kutsus Vene Föderatsiooni tunnustama Nõukogude Liidu okupatsiooni Balti riikides. Toetavate avaldustega esinesid ka nt Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen ja Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen.
15 Vt Marju Lauristin, “Eesti identiteet ja Läti läbimurre”, Eesti Ekspress, 12.03.2005.
16 Huvitava antropoloogilise uurimuse Nõukogude okupatsiooni trauma jälgedest lätlaste kollektiivses eneseteadvuses on kirjutanud Vieda Skultans, The Testimony of Lives: Narrative and Memory in Post-Soviet Latvia. London and New York: Routledge, 1998.
17 Vt Tony Judt, “ Märkmeid surnud majast: tänase Euroopa mälu”, tõlk. Märt Väljataga, Vikerkaar nr 4-5/2006 ja “Milline ajastu lõppes Euroopas 1989. aastal?”, tõlk. Märt Väljataga, Vikerkaar nr 5-6/1995.
18 Huvitavaks edasiarenduseks antud teemal vt Harald Wydra, Communism and the Emergence of Democracy. Cambridge: Cambridge University Press, 2007.
19 Vt Henry Rousso, The Vichy Syndrome: History and Memory in France Since 1944, tõlk. Arthur Goldhammer. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1991.
20 Traagilisest poliitikatunnetusest on haaravalt kirjutanud Richard Ned Lebow, The Tragic Vision of Politics: Ethics, Interests and Orders. Cambridge: Cambridge University Press, 2003.
21 Vt Maurice Halbwachs, On collective memory, tõlk. Lewis A. Coser. Chicago: University of Chicago Press, 1992; Paul Connerton, How Societies Remember. Cambridge: Cambridge University Press, 1989; Tzvetan Todorov, Hope and Memory: Reflections on the Twentieth Century, tõlk. David Bellos. London: Atlantic Books, 2003.
22 Vt nt Ole Wí¦ver, “The EU as a security actor: Reflections from a pessimistic constructivist on post-sovereign security orders”, teoses International Relations Theory and the Politics of European Integration: Power, Security and Community (toim. Morten Kelstrup ja Michael C. Williams). London, New York: Routledge, 2000, lk. 250-94.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar