Venemaa sissetung Ukrainasse: kuidas üheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riiki reageerivad
Visegrad Insight, 2022
Kolm võimalikku stsenaariumi ja poliitikasoovitused. Põhjalik sissevaade Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria Ukraina-strateegiatesse ja selgitused nende tagamaadest.
Seotud artiklid
Fiona Hill: Ukraina uues maailmakorratuses – ülejäänud riigid Ühendriikidele vastu hakkamas
Traditsioonilise Lennart Meri kõne peab sellel aastal USA Venemaa-ekspert Fiona Hill, president George W. Bushi, Barack Obama ja Donald Trumpi nõunik.
James Sherr: Tants torude ümber – Nord Streami plahvatused
Sellest on möödunud peaaegu seitse kuud, kui võimsad plahvatused purustasid 26. septembril neljast Nord Streami torujuhtmest kolm, muutes nad mitte üksnes kasutuskõlbmatuks, vaid tõenäoliselt lausa parandamatuks. Kaks päeva hiljem alustasid Rootsi ja Taani omaette juurdlust intsidentide kohta, mis olid aset leidnud rahvusvahelistes vetes, kuid vastavalt emma-kumma riigi majandustsoonis. Rootsi kaitsepolitsei kogus 18. novembriks piisavalt tõendeid, järeldamaks, et plahvatuste taga oli tõsine sabotaažiakt.
Indrek Kannik: Neli punkti Euroopa julgeoleku kindlustamiseks
Venemaa soov oli muuta NATO idatiib ning Soome ja Rootsi puhvertsooniks, kellele liitlaste sõjaline kaitse ei laiene. Demokraatlik maailm peab seisma üheselt Ukraina selja taga ning valmistuma Venemaa maksimaalseks isoleerimiseks, sest ainult nii saame kindlustada kogu Euroopa julgeoleku.
Charlotta Collén: Ukraina ülesehitamise arve jääb Euroopa maksta
Afganistani sõda oli sedavõrd kulukas, et lõi omal ajal Nõukogude Liidu majandusse korraliku augu ja aitas sel moel riigi lõpule kaasa, meenutab Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse vanemteadur Charlotta Collén, kelle sõnul on Ukraina sõda Venemaa viimaste aastakümnete kõige kallim ettevõtmine.
Venemaa alternatiivsed tulevikud, eeldused ja võimalikud ohud
Tulevikku vaadates võib Venemaa jaoks ette näha kolme selgesti eristuvat alternatiivset tulemust, millest igaüks viib režiimini, mis edendab erinevat välispoliitikat ning avaldab sügavat mõju Euroopa ja üleilmsele julgeolekukorrale.
Kurjus on olemas, aeg on vastu hakata
Kuidas sõnastada oma mõte, kui saad teada, et Venemaa alustas sõda Ukraina vastu? „Kurjus on olemas,“ kirjutasin Twitteris 24. veebruari …
Vabaduse nimel. Venemaa võitlus Ukraina ja Läänega
Venemaale järele andmine NATO kaitsevõimet kahandades ja Ukraina toetamisest loobudes on nagu laenu võtmine tuleviku arvelt. Selle asemel peaks Lääs tegelema kolme võtmetähtsusega ülesandega: kollektiivkaitsega, sõltuvuse vähendamisega agressiivsetest autoritaarsetest riikidest ja vastaspoolega suhtlemisega ainuüksi juba selleks, et vältida valearvestust.
Lääs on teinud vigu
Ukraina pingete taustal on masendav ja õpetlik jälgida Vladimir Putinit.
Mis läks valesti Emmanuel Macroni Vene-diplomaatias?
Kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovib Euroopa välispoliitikas, sealhulgas Venemaaga suhtlemisel rohkem silma paista, siis kesk- ja idaeurooplastes võõristuse tekitamine pole selleks jätkusuutlik lahendus. Euroopa ühtsuse tugevdamiseks tuleks hüljata ebarealistlik eesmärk jõuda Vladimir Putiniga kokkuleppele uues Euroopa julgeolekukorralduses.
Reegleid järgivate mängijate võimalused muutuvas maailmakorras
Tulevik tuleb rajada õigetele, mitte valedele õppetundidele minevikust. Äärmiselt oluline on ulatada Vene rahvale käsi. Hiina ei püüa sarnaselt Vladimir Putiniga rahvusvahelist korda hävitada. Suursaadikud Daniel Fried ja Jüri Luik arutavad, kuidas reegleid järgivad mängijad saavad rahvusvahelisel areenil kammitseda tõsist ohtu Venemaad ning „süsteemset katsumust“ Hiinat.
Kuidas USA riiklikku julgeolekustrateegiat Euroopas võtta
Uuest USA riiklikust julgeolekustrateegiast loeb, et Washingtoni hoiak Euroopa suhtes on oluliselt teistsugune. Ehkki Atlandi-üleste sidemete tähtsus leiab taas kinnitust, seatakse Venemaa uude valgusse, Euroopast oodatakse iseseisvat toimetulekut veelgi varem ning Ukraina tulevikku käsitletakse keset USA eestvõttel toimuvat diplomaatilist tegevust. Rinderiikidele on asi selge: Atlandi-üleses suhtes on Euroopa sattunud etappi, kus loidust enam ei sallita: meie maailmajao turvalisus sõltub Ameerika asemel pigem siinsest suutlikkusest vastast heidutada, investeeringuid teha ning piirkondlikule stabiilsusele poliitilisi eeldusi luua.
Eesti välispoliitika silmitsi muutunud liitlassuhtega
USA värske julgeolekustrateegia kinnitab, et transatlantilised suhted on olemuslikult muutunud. USA on endiselt asendamatu liitlane, kuid ühisosa, mis allianssi koos hoiab, on jäänud õhukeseks. Washingtonilt võib üha enam oodata seisukohti ja tegusid, mis on vastuolus Eesti julgeolekuhuvidega, eelkõige Ukrainas ja Venemaa suunal. Eesti välispoliitika jaoks on käes kõige keerulisem aeg peale taasiseseisvumist.
Vene-Ukraina sõja õppetunnid Mustal merel
Täiemahuline sõda Ukrainas kestab juba neljandat aastat ja kuigi Lääne ühiskondades on täheldada teatavat “sõja(teadete) väsimust“, püüab vähemalt Eesti avalikkus truult sündmustega kursis olla. Eesti riigikaitse paradigma on aga kontinentaalne ja nii on enamus teateid sõjategevusest rindeuudised – Venemaa võttis ära X küla, Ukraina vallutas tagasi Y ruutmeetrit territooriumi, droonid tabasid Z linna jne. Kajastamist leiavad ka uudsed sõjapidamise vahendid ning diplomaatilised ja poliitilised katsed sõda lõpetada või vastuoksa, pikendada.
Igor Gretski: Miks ENPA uus Venemaa platvorm võib tagasilöögi anda?
1. oktoobril 2025 võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) vastu resolutsiooni, millega luuakse dialoogiplatvorm Venemaa demokraatlike jõududega. Algatuse eesmärk on luua raamistik ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks. Otsus on tekitanud mõningast poleemikat, mis näib edaspidi tõenäoselt ägenevat.
Marek Kohv: Religioon kui Kremli tööriist
Venemaa kasutab õigeusku (täpsemalt Moskva patriarhaati) nii siseriiklikuks kui ka välispoliitiliseks mõjutamiseks. Eriti välismaal on kirikul Kremli jaoks suur väärtus, sest Vene võim on kasutanud õigeusku oma välispoliitika võimendajana. Sisuliselt on Vene õigeusu kirik ja tema teenistujad töötanud omamoodi narratiivipesijatena, kus Kremli jutupunkte tõlgitakse religioossesse keelde.
Moldova ristteel: karu värava taga ja läänekaare tuul
Valimised on igas demokraatlikus riigis alati pöördeline hetk, kodanike lõplik seisukohavõtt oma maa tuleviku kujundamisel. Kuid Moldova jaoks ulatuvad panused sisepoliitikast palju kaugemale. Need parlamendivalimised mitte ainult ei määra, kes hakkab juhtima, vaid sedagi, kas riik triivib Brüsselile lähemale või takerdub Moskva orbiidile. Seega ei lähe Moldova vastu lihtsalt järjekordsetele valimistele, vaid ees seisab põhimõtteline valik: nende koht maailmas. Kas neid kannavad edasi Euroopa tuuled või hoiab Vene karu vari tagasi?