Vastupidav Ukraina – õrn mosaiik? Ühiskond, meedia, julgeolek ja tulevikuväljavaated
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ja Eesti Arengukoostöö, 2021
Tähtis lähtepunkt edasistele rakendusuuringutele Ukraina kerksusest, aga ka praktilised suunised, kuidas tugevdada Ukraina info-, digitaalset, kommunikatsiooni- ja kognitiivset julgeolekut.
Seotud artiklid
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina rahu: valelubadused ja lootused, Hiina ja EL, Lennart Meri konverents
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 17. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Tomas Jermalavičius: Leping karidel?
Igaüks, kes NATO-t tunneb, mõistab, et see allianss on nii poliitiline kui ka sõjaline. Niisiis määravad kaitsealliansi solidaarsust ja ühtsust ühevõrra poliitilised printsiibid ja otsused kui ka sõjaline võimsus. Vahetult pärast Trumpi fantaasiaid Gröönimaa ja Kanada annekteerimisest sattus Atlandi-ülene suhe Valge Maja roosiaias kõrgete tollimäärade karidele.
Julija Dukach: Desinformatsioonil pole reaalsusega asja, see mängib tunnetel
Infosõjas kasutab Venemaa vana printsiipi: jaga ja valitse. Sotsiaalmeedia algoritmide ja tehisaru levikuga on väärinfokampaaniate korraldamine ja sotsiaalsete lõhede ärakasutamine muutunud lihtsamaks kui kunagi varem, selgitas Balti kaitsekolledži Vene konverentsil antud usutluses Julija Dukach, OpenMindsi desinformatsiooni uuringute juht.
Armastusega Pariisist: kuidas Prantsuse tuumavihmavarju Euroopa kohale tõsta?
Ameerika Ühendriikide eemaldumisel Euroopa kaitsest on maailmajao tuumaheidutusele tõsiseid järelmeid. NATO tuumariikidest kõige suurem, mitmekesisem ja võimsam tuumaarsenal on USA-l. Külma sõja algusest peale on ta selle arsenaliga teostanud Euroopas tuumaheidutust NATO liikmesmaade kaitseks, kellel endal tuumarelv puudus.
Emil Wannheden: Kuidas murda Venemaa majandust
Venemaa sõjapingutused on rohkem poliitiline kui majanduslik kaalutlus. Kuigi sõja hind on kõrge, on Venemaa valmis seda kandma, leidis Balti Kaitsekolledži Vene konverentsil osalenud Emil Wannheden, Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri (Totalförsvarets forskningsinstitut, FOI) majandusanalüütik.
Merepõhi kui uus lahinguväli: elutähtsa veealuse taristu kaitsmine
Ookeanide ja merede olulisus ülemaailmse ühenduvuse jaoks kasvab järjepidevalt, sest seal paikneb elutähtis merealune taristu. Hiljutised rünnakud, sealhulgas Nord Streami torujuhtme plahvatused 2022. aastal ja BalticConnectori gaasijuhtme purunemine 2023. aastal ning mitme telekommunikatsioonikaabli ja Estlink-2 toitekaabli tahtlik lõhkumine Läänemeres 2024. aasta novembris ja detsembris, on rõhutanud nende elutähtsate rajatiste haavatavust.
Felix Gasper: Saksamaa valis uue Liidupäeva, aga kaitsepoliitika on endiselt murelaps
Valimustulemustest selgub, et kodanike eelistused Saksamaa lääne- ja idaosas lähevad nüüdki rabavalt lahku. Selleks, et täita lubadusi kaitsekulude tõstmiseks ja Ukraina abistamiseks, tuleb järgmisel valitsusel ületada suuri raskusi. Uut koalitsiooni hakkab juhtima CDU/CSU, kes seni pole Bundeswehri haldamisel silma paistnud.
Digitaalse külma sõja lävepakul ehk kuidas on alanud autonoomsete relvade ajastu
Modernses sõjapidamises on kasutusele võetud tehisintellektil põhinev tehnika, mille ühed võimsamad komponendid on surmavad autonoomsed relvad. Täna kasutatakse tehisaru poolautonoomsete relvade konstrueerimiseks, et optimeerida lahinguväljal võimalikult suurt kasu ja minimaalset kahju. Täielikult autonoomseid relvi veel ei eksisteeri, kuid nende väljaarendamisest ei puudu enam palju.
James Sherr: Kreml Trumpiga kaasa ei mängi
Donald Trumpi valimisvõidu järel tahaks Kreml kohelda teda korraga ettevaatlikult ja kindakäeliselt. Õnnesoovidele eriti aega ei kulutatud. Juba kaks päeva pärast USA presidendivalimisi kordas Vladimir Putin oma iga-aastases kõnes Valdai klubi ees maksimumtingimusi Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks, mida ta oli sõnastanud juunikuus.
Tony Lawrence: Ühendekspeditsioonivägi ja Balti riikide mured
Ühendekspeditsiooniväe (JEF) üksused läbisid novembrikuus Lätis sõjalisi õppuseid, mis said nimeks Joint Protector 24. Järgmisel nädalal, 16.–17. detsembril tulevad JEF-i moodustavate riikide – Taani, Eesti, Soome, Islandi, Läti, Leedu, Madalmaade, Norra, Rootsi ja Suurbritannia – juhid Tallinna, et arutada selles raamistikus koostöö jätkamist. Mis on JEF ja mida sel on Balti riikidele pakkuda?
Pahelised narratiivid sõjas
Ajaloo vältel on sõjapidamist põhjendatud tihti narratiividega nagu jumala tahe, ajalooline nõue territooriumile või võitlus ideoloogilise kurjuse vastu. Samad õigustused on aktuaalsed ka tänapäeval, näiteks kõiki neid narratiive rakendatakse Ukraina-Vene ning Iisraeli-Palestiina konfliktides. Narratiivid tekitavad aga probleeme vastasseisude rahumeelsete lahendite saavutamisel, mistõttu tuleks nendega ka tegeleda. Seega tekib kaks küsimust: milles täpselt seisneb narratiivide problemaatilisus ning kuidas neid probleeme lahendada?
Mida saab ELi uus kõrge välisesindaja teha Ukraina võidu heaks?
Järgmine ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja astub ametisse ajal, mil Euroopa julgeolek ja maailmakord on segi paisatud. Välisesindaja tegevuskava peab olema üleilmse haardega ja keskenduma ELi mõjujõu kindlustamisele suurvõimude konkurentsis, mida on näha pea igas maailma otsas, alates Lõuna-Hiina merest kuni Lähis-Ida, Venezuela ja Arktikani. Samas ei ole üldse kahtlust, et ELi prioriteetide hulka kuulub Ukraina.
Igor Gretski: Euroopa säilitagu Durovi afääris kaine pea
Üks silmapaistvamaid sündmusi viimastel nädalatel on olnud ettevõtja ning Telegrami sõnumirakenduse kaasasutaja Pavel Durovi kinnipidamine Prantsuse prokuratuuri poolt. Isikuvabaduste ja riikliku julgeoleku või digifirmade mõju ja vastutuse üle arutlemise asemel tuleks Durovi juhtumile läheneda mõnevõrra erineva nurga alt.
Ebastabiilsus ja konkurents: Elio Calcagno pilguheit NATO lõunatiivale
Seni on NATO eelkõige keskendunud idatiivale ning käsitlenud Venemaad kõige tähtsama ja otsesema ohuna liitlaste julgeolekule. Nüüd aga – eriti pärast 2023. ja 2024. aastal peetud tippkohtumisi Vilniuses ja Washingtonis – käib laiem arutelu lõunatiiva üle, mis katab strateegiliselt olulist piirkonda Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Sahelis ja Vahemere ümbruses. Ollakse üksmeelel, et lõunatiiva peamiseks ohuks on ebastabiilsus Euroopa naabruses, selle laiemad tagajärjed ja viisid, kuidas vaenlased suudavad ebastabiilsust meie vastu ära kasutada.
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Rünnak Kurskis, USA valimised, sõjaraamatud
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 34. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Kallaletung Ukrainale tagasivaatepeeglis
Mõnevõrra imelik on lugeda raamatuid sõja kohta, mille tulemus ei ole veel teada. Samas on see kasulik nii enda uudishimu rahuldamiseks kui ka praegu toimuva kohta parema olukorrapildi saamiseks. Mõningaid 2022. aasta 24. veebruari sündmusi varjutab siiani sõjaudu.