Näib, et pärast 2020. aasta ebaausaid presidendivalimisi Valgevenes, neile järgnenud proteste ja võimude vägivalda oma inimeste kallal, liiguvad Venemaa ja Valgevene taas kiiremini liitriigi moodustamise poole. Raport võtab arengud luubi alla ning pakub välja, kuidas kahe riigi lõimumine võib jätkuda aastani 2025.
Seotud artiklid
Saared maailma lõpus
Jaapani kirdetipp tundub seal seisjale kui maailma lõpp. Paremat kätt on Vaikne ookean, vasakul Jaapani meri, selja taga kitsas neem, mis viib tagasi Hokkaidole. Otse ees aga paistab paar tühja tuulist heinast maalappi. Need on Habomai saared, vaidlusaluste Põhjaterritooriumide väikseimad tükid – nii kutsutakse neid Jaapanis – ehk Lõuna-Kuriilidest, nagu öeldakse Venemaal.
Vene õigeusu kirik. Uued edusammud ja vanad väljakutsed
Läänes ja Venemaa enda liberaalsetes ringkondades levinud arusaam vene õigeusu kirikust kui omamoodi presidendi administratsiooni käepikendusest ei vasta tegelikkusele.
Vene natsionalism ja “põlvedelt püstitõusmine”
1990. aastatel tundsid venelased lisaks majandusraskustele, et ka nende rahvuslikku uhkust on sügavalt solvatud, nad on põlvili surutud. Nüüd on toimunud pööre, tulnud ka aeg hakata “solvajatele” kätte tasuma.
Venemaa välispoliitika sisetegurid: majandushuvid, identiteet, stabiilsus
Venemaa välispoliitika eripalgelisus eri situatsioonides ei tulene mitte hoolikalt läbi mõeldud kavalast plaanist, vaid on paljuski mitmete sisepoliitiliste tegurite vastastikuse mõju ja kattumise tagajärg.
Vasallriigid
Venemaal usutakse, et Eesti on nii ehk naa sõltuv riik: kui ta ei ole enam Venemaa “vasall”, on ta mõne teise riigi “vasall”.
Balti ajalugu Vene vaatevinklist
Venemaa viimasel ajal hoogustunud propagandasõda Balti riikide vastu annab endast järjest rohkem märku ka raamatulettidel. Kui veel mõni aeg tagasi andsid Venemaal ilmuvate ajalooraamatute seas tooni küllalt tõsiseltvõetavad uurimused, siis praeguseks on olukord muutunud. Uue doktriini kohaselt ajalugu ajaloolaste uurida enam ei jäeta – keskvõimu kehtestatud ajalookäsitus tuleb viia nii teadusasutuste kui ka avalikkuseni. Raha selleks ei säästeta ning nii ongi üksteise järel valminud nii raamatud kui dokumentaalfilmid, mis peavad paljastama lääne ja eriti Balti riikide ajaloovõltsijaid.
Kommunismiohvrite monument Washingtonis
Kommunismi kuritegude teadvustamisel ei tohi mingil juhul väsida, praeguseks kergelt kuuma rauda tuleb täie jõuga edasi taguda.
Aprillikriisi õppetunnid
On väga tõenäoline, et Venemaa õpib viimase kriisi ajal tehtud vigadest. Kas Eesti suudab sedasama?
20. sajandi suurim geopoliitiline tragöödia
Suutnuksid Venemaa ja venelased avalikult lahti öelda vägivallast, valedest ning väärustest, vabanenuksid nad suurest osast oma praegustest alaväärsuskompleksidest ja võinuksid alustada uuelt leheküljelt.
Nabucco – viimne lootus või Euroopa ooperlik fiasko?
Kesk-Aasia gaasi otse Euroopasse toova torujuhtme tulevik kõigub kaalukausil.
Sündmused Ukrainas ennustavad Euroopa energiajulgeoleku tulevikku
Venemaast liigselt sõltudes võib ohtu sattuda gaasitarnete varustuskindlus ja kannatada iseseisvate poliitiliste otsuste tegemise võimalus.
Taastärkav Venemaa?
Uusi mõtteid energiagigandi kohta – viis müüti "energiaüliriigist"
Häirekell kõigile kõrvadele
"Tekib küsimus, kas Venemaa väga jõuline finantsiline taastumine on andnud uuele juhtkonnale ajendi pöörduda tagasi külma sõja aegadesse. Venemaa tahab domineerida ja dikteerida." Need sõnad tulid Leedu presidendi Valdas Adamkuse suust, kui ta andis jaanuaris intervjuu ajalehele Financial Times, aga sama hästi oleks need võinud võtta ka Edward Lucase raamatust "Uus külm sõda. Kremli sünge vari Venemaa ja Lääne kohal".
Putini dilemma
Putini suurim probleem on, et ta ei saa jätta enda asemele nõrka järglast, kuid ei või mantlipärijaks määrata ka tugevat poliitikut.
Ideoloogia mõistmise asemel
Ideoloogiline prisma moonutab tegelikkust ning segab objektiivset ja kainet analüüsi.
Vene hunt ja Euroopa Liidu lambad
Riigid, kes ei olnud Kosovo iseseisvuse osas eriti pooldaval seisukohal või seisid isegi selle vastu, muutsid meelt seetõttu, et Venemaa kasutas seda küsimust survevahendina Euroopa Liidu lõhestamisel saavutamaks eesmärki hoida liitu võimalikult nõrgana.