Tehismõistus ja autonoomia Venemaal
Mereväe Analüüside Keskus, 2021
Põhjalik ülevaade tehismõistuse ja autonoomia arendamisest Venemaal ning kuidas hinnata Venemaa edasisi arenguid neis valdkondades.
Seotud artiklid
Vene kaasmaalaspoliitika mõttekohad
Kuigi tulised 1990. aastad on ammu möödas, paistab Eestis elava vene(keelse) vähemuse teema muutuvat aina päevakajalisemaks.
Kuidas tulla toime hea uue digitaalse ilmaga
Bertelsmanni fondi Mohni auhinnatseremoonia tänukõne.
Kanada – uus panustaja Läänemere regiooni julgeolekusse
Vahtralehemaa peab end Moskva inforünnakuteks valmis panema.
Valgevene – tõrjutud, kuid vajalik partner
Eesti ja teiste Euroopa riikide tihedamad suhted Valgevenega aitaksid riiki eemale juhtida Moskva orbiidist.
Venemaa doktriini muutumine
Infosõda lubab Venemaale asümmeetrilisi eeliseid läänemaailma vastu.
Desinformatsioon: Venemaa vana ja tõhus mõjutusrelv
Baltimaad on olnud Venemaa laimukampaania sihtmärgiks oma taasiseseisvumisest peale.
Dullese plaan kui diagnoos Venemaa ühiskonna kohta
Vene ühiskonnal on kalduvus uskuda vandenõuteooriaid.
Kuidas kaitsta Soomet, kui realism on ainuke valik?
Soome saab aru, et rahudividendide aeg on möödas.
Miks panustada välispoliitikas küberjulgeolekusse?
Eesti vajab kübervaldkonnas uut kõrgetasemelist eestkõnelejat.
Missugused on NATO koormajagamine ja kaitsekulud
Mõttevahetus alliansi riikide kaitsekulude suurendamise üle pole uus nähtus.
Eestile lähedane Arktika on muutumas
Arktika Nõukogu vaatlejaliikme staatus võiks olla Eesti eesmärk.
Külma sõja vahendid eesti õhuruumis ja selle ümber
Nõukogude Liit arvestas tuumalöökidega Lääne-Euroopa pihta.
„Armukesed tööle! Niimoodi juhitakse riiki.“
Valgevene majandusmudel enam kaua vastu ei pea.
Hiina-Venemaa majandussidemed tugevnevad, ent on jätkuvalt pingelised
Venemaa majanduse pöördumine itta pole andnud loodetud tulemust.
Soome saatuse nelinurk
Soome iseseisvuse sajandal aastal on maailma kulgu ühtäkki palju raskem ennustada kui varem. Ebakindluse faktoreid on korraga kerkinud sedavõrd rohkesti, et võimalik tulevik laseb end aimata üksnes ähmaselt. Leidmaks vastust küsimusele, mis Soomet selles tihedas maailmapoliitika udus ees oodata võib, tegi kirjastus Otava 2016. aasta novembris, kohe pärast USA presidendivalimiste võitja selgumist, kolmele Soome diplomaadile ettepaneku kirjutada sel teemal raamat. Kõigest nelja kuuga valmiski teos „Trump, Merkel, Putin ja Suomi“, autoriteks veteransuursaadikud Jaakko Iloniemi ja René Nyberg ning noorema põlve diplomaat Petri Hakkarainen.
Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus, II
Eelmises osas vaatlesime põgusalt Eesti ja Balti riikide rolli luureorganisatsioonide vastasseisus külma sõja algusaastatel. Tõdesime, et Balti riigid olid lääneriikidele oluliseks piirkonnaks, sest siin oli kontakt Nõukogude Liiduga vahetum kui enamikus teistes regioonides. Raudne eesriie oli poorne, Läänemeri kujutas mitte ainult barjääri, vaid ka ühendusteed, mida kasutasid osavalt eestlastest ja lätlastest paadipõgenikud, aga ka Lääne luureorganisatsioonidega koostööd tegevad pagulased. 1950. aastatel ülemeresõidud vaibusid ja arvatavasti lõppesid ning inimluuret asendasid raadioluure, õhuvaatlused ja 1960. aastatel juba ka satelliitluure.