Tehismõistus ja autonoomia Venemaal
Mereväe Analüüside Keskus, 2021
Põhjalik ülevaade tehismõistuse ja autonoomia arendamisest Venemaal ning kuidas hinnata Venemaa edasisi arenguid neis valdkondades.
Seotud artiklid
„Armukesed tööle! Niimoodi juhitakse riiki.“
Valgevene majandusmudel enam kaua vastu ei pea.
Hiina-Venemaa majandussidemed tugevnevad, ent on jätkuvalt pingelised
Venemaa majanduse pöördumine itta pole andnud loodetud tulemust.
Soome saatuse nelinurk
Soome iseseisvuse sajandal aastal on maailma kulgu ühtäkki palju raskem ennustada kui varem. Ebakindluse faktoreid on korraga kerkinud sedavõrd rohkesti, et võimalik tulevik laseb end aimata üksnes ähmaselt. Leidmaks vastust küsimusele, mis Soomet selles tihedas maailmapoliitika udus ees oodata võib, tegi kirjastus Otava 2016. aasta novembris, kohe pärast USA presidendivalimiste võitja selgumist, kolmele Soome diplomaadile ettepaneku kirjutada sel teemal raamat. Kõigest nelja kuuga valmiski teos „Trump, Merkel, Putin ja Suomi“, autoriteks veteransuursaadikud Jaakko Iloniemi ja René Nyberg ning noorema põlve diplomaat Petri Hakkarainen.
Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus, II
Eelmises osas vaatlesime põgusalt Eesti ja Balti riikide rolli luureorganisatsioonide vastasseisus külma sõja algusaastatel. Tõdesime, et Balti riigid olid lääneriikidele oluliseks piirkonnaks, sest siin oli kontakt Nõukogude Liiduga vahetum kui enamikus teistes regioonides. Raudne eesriie oli poorne, Läänemeri kujutas mitte ainult barjääri, vaid ka ühendusteed, mida kasutasid osavalt eestlastest ja lätlastest paadipõgenikud, aga ka Lääne luureorganisatsioonidega koostööd tegevad pagulased. 1950. aastatel ülemeresõidud vaibusid ja arvatavasti lõppesid ning inimluuret asendasid raadioluure, õhuvaatlused ja 1960. aastatel juba ka satelliitluure.
Kõik stsenaariumid on halvad, kui küsimuse all on võimalik sõda
Mind valdas murelik nõutus, kui olin peaaegu jutti läbi lugenud kaks alles 2016. aastal valminud ja hiljuti eesti keeles ilmunud raamatut – alguses „Sõja Venemaaga“ Sir Richard Shirreffilt ja seejärel Leo Kunnase diptühhoni „Sõda 2023 – Taavet“ ja „Sõda 2023 –Koljat“.
President Trump ning USA ja Venemaa vaheliste suhete parandamine
Vaevalt viis kuud ametis olnud USA president George W. Bush kohtus 2001. aasta juunis Sloveenias üle aasta Venemaad presidendina valitsenud Vladimir Putiniga. Bush üllatas siis kogu maailma oma lihtsameelse avaldusega: „Vaatasin mehele silma. Mulle tundus, et ta on väga otsekohene ja usaldatav. Meil oli väga hea dialoog. Mul õnnestus tabada tema hingemaailma – mees on sügavalt pühendunud oma riigile ja selle peamistele huvidele.“
Missuguse näoga on Euroopa Liidu kaitsealane koostöö
Euroopa Liidu kaitsekoostöö liigub Eestile positiivses suunas.
Kaliningrad – kas võimalus Venemaa ja euroliidu suhetes?
Kaliningrad valmistub tähistama filosoof Immanuel Kanti 300. aasta juubelit.
Riigi informatsioonilise enesemääramise õigus ja rahvusvaheline inimõigus haridusele
Riigil ei ole õigust saladustele ja valedele.
Tartu rahuleping, uus piirileping ja suhted Venemaaga
Uus piirileping ei muuda vastupidiselt ootustele meie suhteid idanaabriga.
Hall ala idapiiril ei ole Eesti huvides
Eesti huvides on piirileppe sõlmimine Venemaaga.
Venemaa „hegemooniavastane” pealetung: uus strateegia praktikas
Moskva puuduseks on ideoloogia puudumine, kuid ta üritab Läänt kurnata.
Vladimir Putin kui ajaloo segakasutaja
Kremlile on ajaloo kasutamine lihtsalt taktika.
Moskva Carnegie keskuse juht: Putinile meeldib, et Trump pole järjekordne silmakirjalik Lääne liider
USA ametist lahkuv administratsioon mängis end Ukraina küsimuses nurka, arvab Dmitri Trenin.
Euroopa Liidu vastused terrorismilainele
Koostöövõimalusi on tegelikult Euroopa Liidu liikmesriikide vahel suurendatud, need tuleks vaid ära kasutada.
NATO Varssavi tippkohtumine: hinnang
Allianss peaks olema suuteline kiiremini reageerima kriisolukorrale.