NB8: meisterlikud kohanejad rahutus maailmas

Väikeste riikide ja liberaalsete demokraatiatena tavatsevad NB8 riigid oma välispoliitikas rõhutada rahvusvahelist õigust ja demokraatlikke väärtusi. Kuna normidel põhinev liberaalne kord on hakanud murenema ning demokraatia on rünnaku all isegi USA-s, mis seni oli vaba maailma juhtriik, siis läheb NB8 riikidel julgeolekumurede lahendamiseks tarvis realistlikumaid meetodeid.

Sild realismi ja idealismi vahel

Soome on oma välispoliitika defineerinud „väärtustest lähtuvaks realismiks”, Taani on valinud samavõrd vastukäiva juhtmõtte, „pragmaatilise idealismi”. Mõlema nimetusega tahetakse väärtustest lähtuva välispoliitika idealismi lepitada vajadusega kohaneda maailmas, kus konkureerivad suurriigid eiravad rahvusvahelist õigust ja muid väärtusi.

Euroopa julgeolekukorralduse revideerimist taotleva Venemaa sõda Ukraina vastu on NB8-le andnud tugeva stiimuli teha julgeolekukoostööd, mida elavdas veelgi Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga. See, et NB8 riikidest on saanud Ukraina sõjategevuse juhtivad toetajad, tähendab mitmele neist märkimisväärset kursivahetust: kui seni keskendus nende julgeolekupoliitika rahuvahendusele ja -valvele, siis nüüd on nad üheselt Ukraina poolel tema võitluses Venemaa vastu. Ukraina sobib NB8 ühise tähelepanu keskmesse väga hästi, kuna siin kattuvad idealistlik püüdlus meie väärtusi kaitsta ning realistlik vajadus ellu jääda.

Ukraina sobib NB8 ühise tähelepanu keskmesse väga hästi, kuna siin kattuvad idealistlik püüdlus meie väärtusi kaitsta ning realistlik vajadus ellu jääda.

Näiteks Norra, kes esitab seda valikuna rahu ja vabaduse vahel, soovib Ukrainale sõjalise abi osutamisega kaitsta vabadust. Balti riikidele on valik veelgi lihtsam: neile on liigagi hästi teada, et halb rahu, mida sõlmitakse vabaduse hinnaga, võib aastakümneteks rõhumist ja vägivalda kaasa tuua. Põhjala riikide harjumuspärane kalduvus Moskvaga suhete korraldamiseks dialoogi pidada on asendunud pingutustega Venemaa agressiivset käitumist tõrjuda. Sellist illusioonide kadumist ja käiguvahetust on kaasakiskuvalt kirjeldanud endine Norra peaminister Jens Stoltenberg uhiuues raamatus, milles käsitleb oma ametiaega NATO peasekretärina.

Küünilisus transatlantilistes suhetes

Kuna Donald Trumpi teisel ametiajal on Atlandi-ülesesse läbisaamisse tekkinud uut ebakindlust, on piirkondlikud jõupingutused julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks muutunud veelgi pakilisemaks. Üks esimesi president Trumpi uue ametiaja üllatusi, mis vapustas iseäranis Põhjala riike, oli sooviavaldus Gröönimaa oma kontrolli alla võtta. See iseloomustab ilmekalt USA välispoliitika ümberkujunemist: näib, et suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtteid eiratakse isegi lähedaste liitlaste puhul.

Usaldus USA vastu on küll nõrgenenud, aga Venemaa on endiselt pikaajaline oht. Läänemeremaadele on paraku päevselge, et Venemaa heidutamiseks tuleb USA-d hoida Euroopast huvitatuna. Ühiseid väärtusi ja põhimõtteid, mis kaitseallianssi ühte sõlmisid, tõrjub kõrvale küüniliselt realistlik vajadus säilitada suhet tehinguliste vahenditega. Tänu president Alexander Stubbi golfidiplomaatiale on see eriti hästi õnnestunud Soomel. See, et ühel NB riigijuhtidest on president Trumpile vahetu ligipääs, tuleb vaieldamatult kasuks kogu piirkonnale, sest ühised julgeolekumured pälvivad nii Washingtoni tähelepanu. Ka sõjaliste kulutuste kiire tõstmine aitab NB8 riikidel Atlandi-ülest suhet säilitada, valmistades neid ühtlasi aimatavaks tulevikuks, kus USA kahandab panust nende kaitsesse.

Ühiseid väärtusi ja põhimõtteid tõrjub kõrvale küüniliselt realistlik vajadus säilitada suhet tehinguliste vahenditega.

Eestile kujutab NB8 platvormi pragmaatiliseks piirkondlikuks koostööks, toimides vahendina riigi mõju ja nähtavuse suurendamiseks rahvusvahelistel foorumitel. Julgeolekukoostöö edasine tihendamine on vajalik näiteks Venemaa varilaevastiku ohjeldamiseks või droonitõrje arendamiseks. Ühiste seisukohtade esitamisega Euroopa Liidus, NATO-s ja mujal on NB8-l rohkem kaalu neis organisatsioonides tehtavate otsuste mõjutamiseks. Kõigile NB8 riikidele on selge, et piirkondlik koostöö on NATO-le ja Euroopa Liidule täienduseks ja mitte ei killusta, vaid tugevdab neid organisatsioone. Pinget on siiski tunda, kuna ühelt poolt tehakse koostööd kitsamas ringis (näiteks NB8, Weimari rühma või Ukraina tahtekoalitsiooni kujul), aga teiselt poolt tahetakse Euroopa Liidu ja NATO ühtsust ja solidaarsust alal hoida.

Luues Põhjala-Balti identiteeti

NB8 ei hõlma üksnes pragmaatilist koostööd, vaid ka sügavamat piirkondlikku identiteeti. Läänemeri on rahvaid oma kallastel sajandite vältel kokku toonud, ent siinne ülemvõim on ühtlasi tüliõunaks olnud: kui keskajal rivaalitsesid sakslaste juhitav Hansa Liit ja skandinaavlaste loodud Kalmari Unioon, siis külma sõja ajal olid vaenujalal Nõukogude Liit ja Ameerika. Teise maailmasõja järel kuulus Põhjala koostööle tähtis roll Põhjamaade ühtesidumisel ja ühiste väärtuste edendamisel, ehkki julgeolekupoliitikas jõuti erinevate lahendusteni ja külma sõja pingeid talus iga riik isemoodi.

Põhjala kuvand püsib regioonile üliolulisena – paraku on see ka eksklusiivne, nagu Eesti omal nahal koges, kui tahtis end näidata Põhjamaana, kus on olemas jõulud (Jul), lumi ja saun. NB8 jätkuval tutvustamisel rahvusvahelise tuntuse suurendamiseks on küll eeliseid, aga ilmselt on need Balti riikides hõlpsamini mõistetavad kui Põhjalas.

Sarnaselt Põhjala koostöö hoogustumisega Teise maailmasõja järel ei lähtu NB8 esiletõus mitte üksnes riikide tungivatest julgeolekuhuvidest, vaid ka ammustest ajaloolistest ja kultuurilistest sidemetest. Üheskoos tegutsedes on NB8 riikidel hõlpsam oma vabadust ja suveräänsust keset tõsiseid katsumusi alal hoida.