Hübriidohud ja Euroopa Liidu strateegiline kompass
Euroopa Hübriidohtude Vastane Oivakeskus, 2021
Ülevaade Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekumõõtmest, ohuhinnangust, hübriidohtudest, heidutusest ja võimalustest tõhustada liidu tegevust ajal, mil Brüsselis valmistatakse ette ELi strateegilist kompassi.
Seotud artiklid
Ida ja põhja tõusev ühendus NATOs
Venemaa vägivallast ajendatuna ning Prantsusmaa ja Saksamaa lühinägelikkuse tõttu on Põhja- ja Ida-Euroopa riigid koondumas piirkondlikuks, Skandinaaviat Musta merega ühendavaks julgeolekuliiduks. Selle tiiva edukaks kaitsmiseks vajab NATO aga idapoolset raamriiki.
Vahevalimiste mõju USA välispoliitikale: Ukraina ja Hiina
Arvestades rolliga, mida USA kogu maailmas täidab, ning süveneva polariseerumisega, mis on puhtalt siseasjadest jõudnud välispoliitiliste küsimusteni, pole möödunud USA vahevalimised üksnes eelmäng 2024. aastal toimuvatele presidendivalimistele, vaid nende tagajärjed küündivad ka välispoliitikasse.
Võit sõjarindel ei tohi jääda Ukraina ainsaks võiduks
Vaid pidev võitlus korruptsiooni vastu ja selge tee õigusriigi ülesehitamisele aitab Ukraina lähemale riikidele, kelle hulgas ukrainlased olla soovivad.
Venemaa alternatiivsed tulevikud, eeldused ja võimalikud ohud
Tulevikku vaadates võib Venemaa jaoks ette näha kolme selgesti eristuvat alternatiivset tulemust, millest igaüks viib režiimini, mis edendab erinevat välispoliitikat ning avaldab sügavat mõju Euroopa ja üleilmsele julgeolekukorrale.
Gruusia vaikne eemaldumine Läänest
Nii nagu on raske öelda, kas üks konkreetne sündmus viimase paarikümne aasta sees märgistab Venemaa otsustavat irdumist demokraatlikult arenguteelt, nii on seda raske öelda viimase kümne aasta Gruusia sündmuste kohta. Ometi on see irdumine toimunud ja seda Eesti, Euroopa Liidu, USA, kõigi Gruusia Lääne sõprade jõuetute katsete saatel Gruusiat rajal hoida.
Kas ühehäälsuse aeg Euroopa Liidu välispoliitikas on ümber?
Eesti võiks toetada ühehäälsusest loobumist ja enamushääletusele üleminekut Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste tegemisel, kuid seda vaid valitud poliitikavaldkondades ning viisil, mis ei eelda kehtivate liidu aluslepingute muutmist, leiavad riigikogu väliskomisjoni tellitud uuringu autorid.
Soome välkkiire pööre NATO poole
Kui Venemaa tungis jõhkralt Ukrainale kallale, võeti Soomes omaks arusaam, et julgeolekukeskkond on üleöö kardinaalselt muutunud. Avalik arvamus pakkus kindlat vundamenti poliitilisele arengule, mille käigus on Soome oma julgeolekupoliitika kiiresti ümber hinnanud.
Isolatsionismist ja neutraliteedist liidusolidaarsuseni – Rootsi tee NATO liikmeks
Kui Rootsi peaministri Magdalena Anderssoni valitsus esitas 18. mail Brüsselis NATO peakorteris Rootsi avalduse NATOga liituda, peeti seda mitmel pool õigusega ajalooliseks sündmuseks. Aga miks see juhtus? Ja miks pealtnäha nii kiiresti? Arusaamiseks on vaja arvesse võtta nii Rootsi julgeolekupoliitika minevikku kui ka hiljutisi arenguid.
Ukraina ülesehitamine – meie aja suurim geopoliitiline pusle
Ukraina ülesehitamine pole pelgalt purustatud hoonete asemele uute ehitamine, vaid peegeldab liitlassuhete muutumise kaudu ümbritsevat maailmakorda laiemalt. Riikide panustamine Ukraina ülesehitusse saadab jõulise sõnumi ka agressorist Venemaale.
Läänemeri on taas esimene kaitsejoon
Venemaa sõda Ukrainas, Saksamaa paradigmavahetus (Zeitenwende), Soome ja Rootsi NATO liikmesuse taotlemine ning Taani ühinemine Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tähendavad Läänemere piirkonnas põhimõttelist murrangut. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence vestles sõjaajaloolase, Hamburgi ülikooli emeriitprofessori dr Michael Epkenhansiga piirkonna julgeolekust ning Läänemere tähendusest minevikus ja tänapäeval.
Ukraina verehind Euroopa suuna valimise eest
Nüüd, kui Euroopa Liit on andnud Ukrainale kandidaatriigi staatuse, peab Ukraina nägema vaeva nõuete täitmisega ning EL näitama, et väljavaade liitumiseks on tõeline, mitte illusioon.
Madridist edasi: tugevdatud kaitsehoiaku strateegia elluviimine
Kõige raualõhnalise ja külma sõja hõngulise kõrval, millega NATO liitlased teevad täiendavaid ja kiireid kaitseinvesteeringuid, näitas allianss ennast Madridi tippkohtumisel nüüdisaegse organisatsioonina, kes suudab liitlaste huvid kokku tuua ja lisaväärtust pakkuda ka uute tehnoloogiate vallas.
Euroopa Liidu ärkamine geopoliitiliseks jõuks
Sõda Euroopas, mida peetakse riigis, kes taotleb Euroopa Liidu liikmeks saamist, sunnib ühendust tegutsema hoopis teisel moel kui seni.
Eesti koostöö ELi lõunanaabrusega: strateegilised eesmärgid ja fookus
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2022
ELi esindusdemokraatia sobitamine tulevikuga
Rootsi Euroopa Poliitikauuringute Instituut, 2022