Hübriidohud ja Euroopa Liidu strateegiline kompass
Euroopa Hübriidohtude Vastane Oivakeskus, 2021
Ülevaade Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekumõõtmest, ohuhinnangust, hübriidohtudest, heidutusest ja võimalustest tõhustada liidu tegevust ajal, mil Brüsselis valmistatakse ette ELi strateegilist kompassi.
Seotud artiklid
Türgi rollist NATOs. Asendamatu ja keeruline liitlane
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Ohtlik enesepete: Läänemere piirkonna julgeolek
Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus, 2022
Soomel ja Rootsil ei ole kiirteed NATO-sse
Soomel ja Rootsil ei ole NATO-sse astumiseks kiirteed. Liikmeks astumist taotledes peavad nad tõendama, et suudavad täita NATO poliitilisi, sõjalisi, juriidilisi, ressursse ja julgeolekut puudutavaid nõudeid või vähemalt esitama plaani ilmsete vajakajäämiste kõrvaldamiseks.
Kollektiivne Putin ja kollektiivne lääs
Kollektiivne Putin – kaeblev, auahne ja vaenulik Venemaa – sündis samal päeval, kui Nõukogude Liit suri. Tänapäeval elatub ta ähvardamisest ja selle viljade lõikamisest. Kodanikuühiskonna hävitamine Venemaal ja Ukraina ähvardamine on ühe medali kaks eri külge. Ukraina sõltumatus ja lääne julgeolek on samuti ühe medali kaks eri külge, kinnitab Venemaa oma viimaste nõudmistega.
Tavasõda on moest läinud. Käes on halli tsooni agressiooni aeg
Kui Valgevene hakkas tänavu suvel ootamatult migrante Leedu piirile tooma, et tekitada Leedu poolel põgenikekriis, olid inimesed üllatunud ja jahmunud. Nad poleks pidanud olema.
Zapad-2021 õppetunnid – võidu võtab see, kes esimesena reageerib
10.–16. septembrini viisid Venemaa ja tema liitlane Valgevene läbi juhtimis- ja staabiõppuse Zapad-2021 aktiivse faasi. Zapadiga katsetatakse Venemaa sõjapidamisvõimet Lääne operatiivsuunal ning seega on selle iseloom tugevasti NATO-vastane. Nii on alati olnud.
Kuidas me võidame järgmise sõja?
Just see küsimus võtab kõige paremini kokku Eesti sõjalise kaitse eesmärgi ja ülesande. Küsimuse teravik – sõjaks valmistumine – ei tähenda tingimata, et sõja puhkemine on vältimatu.
Millega peab NATO tegelema Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku jätkuvaks kindlustamiseks?
NATOs käib parajasti uue strateegilise kontseptsiooni koostamine. Septembris alanud protsess vältab enam kui pool aastat ning jõuab lõpule 2022. aasta juunis. Siis toimub järjekordne NATO tippkohtumine, kus on plaanis uus kontseptsioon heaks kiita.
NATO otsib tõhusust ja tasakaalu ka kriisiohjes
Kriisiohje on lisaks kollektiivkaitsele ja koostöisele julgeolekule üks NATO põhiülesandeid. Uues NATO strateegilises kontseptsioonis, mida parasjagu koostatakse ja mis vahetab välja eelmise, 2010. aastal vastu võetud dokumendi, pööratakse kriisiohjamisele tõenäoliselt veel rohkem tähelepanu.
Ameerika juhtroll NATOs: konarlik naasmine, ent kindel tulevik
Ameerika Ühendriigid on NATOs küll tagasi, ent Euroopa suhtub USA kestvasse ja siirasse pühendumusse endistviisi ebalevalt. Joe Bideni administratsioonil on NATO tulevikuks aga selge plaan, kuid selle elluviimiseks tuleb veenda ka liitlasi teisel pool Atlandit.
NATOt ootab ees pööre Hiina poole
Samal ajal kui NATO annab viimast lihvi uuele strateegilisele kontseptsioonile, on kõigi pilgud pööratud Brüsselile, et saada vihjeid allianssi ees ootavate muudatuste kohta. Seda tehakse eriti pingsalt Baltimaades, kus on kaalul küsimus, kui kaugele läheb allianss Hiina toomisel tähelepanu keskpunkti strateegilises kontseptsioonis.
Miks AUKUS tekkis? Sest maailm on nüüd teistsugune
Prantsusmaad pahandanud USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia kokkulepe on palju enamat kui allveelaevatehing, sest märgib väiksemate liitude esiletõusu ja tähtsuse kasvu ajal, mil suuremad liidud ei tegutse piisava ühtsuse ja kiirusega.
NATO ja Venemaa vastasseis Musta mere piirkonnas
Musta mere regioonis võib oodata rohkem ja ulatuslikumaid Venemaa provokatsioone, mis sunnib NATOt ja sealseid liitlasi toime tulema keerukate hübriidsõja meetoditega.
Venemaa edusammud ja komistuskivid Arktikas
Alates president Vladimir Putini teise ametiaja (2004–2008) lõpust on Venemaa üha sagedamini heitnud pilke põhjakaarde. See põhjustab Läänes kartust, et alanud on võidujooks Arktikale, ent Arktika taasmärkamine on samavõrd Venemaa riigisisene areng: Moskva tahab oma külmunud tagahoovi vormida nn strateegiliseks ressursibaasiks 21. sajandile.
Ülihelikiirusega relvad: kiired, vihased … ja asjatud?
Väidetavad imerelvad ei too sõjandusse pööret, ent ohutaju moonutades avaldavad rahvusvahelisele julgeolekustabiilsusele negatiivset mõju ning võivad vallandada tuumavõidurelvastumise.