Hübriidohud ja Euroopa Liidu strateegiline kompass
Euroopa Hübriidohtude Vastane Oivakeskus, 2021
Ülevaade Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekumõõtmest, ohuhinnangust, hübriidohtudest, heidutusest ja võimalustest tõhustada liidu tegevust ajal, mil Brüsselis valmistatakse ette ELi strateegilist kompassi.
Seotud artiklid
Vadim Štepa: kas tähtajatu mobilisatsioon viib Venemaal uue revolutsioonini?
Novembri algusest on paljudes Venemaa linnades ja regioonides (nii Moskva, Peterburi kui ka mitmed Uurali ja Siberi linnad) toimunud spontaansed piketid ja meeleavaldused. Rahvakogunemistel nõutakse, et koju saaksid naasta need, kelle Putin kutsus läinud aasta sügisel väeteenistusse „osalise mobilisatsiooni“ käigus.
Ivan U. Klyszcz: Ukraina otsib uusi sõpru
Ukraina diplomaatia on usinalt hoidnud kogu maailma tähelepanu Venemaa agressioonil. Uusi partnereid leitakse ka niinimetatud globaalsest lõunast. Mõned mitte-lääne riigid võivad olla Ukrainat toetanud relvade või demineerimise õpetamisega. On selge, et Ukraina toob enda poole uusi riike mitte surve, vaid taktitundega.
Michał Baranowski: Poola välispoliitika kurss muutub kardinaalselt
Poolat ootab ees võimupööre, sest valimistulemused andsid senisele demokraatlikule opositsioonile selge mandaadi uue valitsuse loomiseks. Otsustavat kursivahetust on oodata nii sise- kui ka välispoliitikas, ent sellel teel on mitmeid karisid, millest uus valitsus peab hakkama mööda loovima, selgitas Marshalli fondi idaregiooni direktor Michał Baranowski Riia konverentsil antud intervjuus Diplomaatiale.
Tõnn Viik: Ungari õpetajate sundseis ehk kuidas Orban kasvatab kontrollitavat põlvkonda
Möödunud 29. september oli oluline tähtaeg kõigile Ungari õpetajatele. Nimelt sulgus siis kahenädalane ajaaken, mille jooksul oli võimalik keelduda uue õpetajate kohta käiva seaduse muudatustest ning saada töölt lahkumise eest kompensatsiooni. Uus seadus on äärmiselt oluline kõigi õpetajate jaoks, muutes muuhulgas riigi silmis õpetajate “riigitöötaja” klassifikatsiooni “riiklikuks haridustöötajaks”.
Arthur Leveque: majandussidemete lahknemine ja uued geopoliitilised olud Euroopa Liidu idanaabruses
Venemaa täiemõõduline kallaletung Ukrainale ja selle tagajärjed kujundavad ümber geopoliitilist tasakaalu EL idanaabruses. Fakt, et Venemaa on suutnud alal hoida – või isegi suurendada – oma poliitilis-majanduslikku kaalukust teatud riikides ning kallutab nende majanduslikke valikuid, suunab tähelepanu kuue riigi välispoliitilises strateegias süvenevatele erisustele ning laiemas mõttes EL idanaabruse killustumisele.
Michael Emerson: Kuidas mõjutaks Ukraina liikmesriigina Euroopa Liidu eelarvet
Euroopa Liidu otsus, millal alustada liitumiskõnelusi Ukrainaga, on uue poliithooaja kuumimaid teemasid. Selles kontekstis jääb Ukraina liikmestaatuse tõenäoline kulu ELi eelarvele mureküsimuste nimekirja etteotsa.
George P. Kent: USA pühendub Ukrainale aastakümneid
USA või teiste riikide asi pole defineerida, kuidas Ukraina mõistab võitu või sõja lõppu. Kõrvalseisjad peavad hoolikalt sõnu valima, enne kui hakkavad midagi ütlema inimestele, kes võitlevad oma riigi eest, leiab USA suursaadik George P. Kent usutluses Diplomaatiale.
Arvamusfestivali arutelu: teaduskoostöö võimalikkusest julgeolekukriisis
12. augustil korraldas Eesti Teadusagentuur Arvamusfestivalil vestlusringi, kus oma mõtteid ja kogemusi teaduse ja julgeoleku põimunud suhetest jagasid Rainer Saks, Märt Volmer, prof. Art Leete ja Julia Rosend. Diplomaatia avaldab arutelu toimetatud kokkuvõtte.
Seotud saatused: Ukraina ja Eesti peaksid olema teineteise julgeoleku tagajad
Maksõm Kononenko, Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis, andis Diplomaatiale oma esimese intervjuu Eestis ajal, kui Ukraina valmistus 24. augustil 2023 tähistama 32. iseseisvuse taastamise aastapäeva – ja 547 päeva möödumist Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.
Igor Gretski: Mida Ukraina Vilniuses saavutas
Kuna NATO tippkohtumisel Vilniuses ei antud Ukrainale kutset alliansiga liituda, on maad võtnud üldine varjamatu pettumustunne. Tippkohtumist on kutsutud „kasutamata võimaluste sümboliks“ ja „2008. aasta Bukaresti tippkohtumise korduseks“. Mõned asjatundjad on lausa asunud kahtlustama, et Washingtoni eesmärk pole mitte niivõrd aidata kaasa Ukraina võidule, kuivõrd hoida ära Venemaa võit ning seega innustada Kiievit ja Moskvat läbirääkimisi alustama.
Natalja Viilmann: Avatud strateegiline autonoomia – trendikad sõnad või paradigma muutus?
Majanduslik ja rahanduslik avatus on olnud viimased aastakümneid ELi riikide majandusele õnnistuseks. Avatuse kõrval aga vajab EL üha enam oma majanduse strateegilise autonoomia ehitamist, et tulla toime geopoliitiliste proovikivide ja liigsest sõltuvusest tulenevate ohtudega.
Rain Puusta: „Oleksime pidanud teid varem kuulama“ – Eesti julgeolekupoliitiline kuvand aastal 2022
Analüüsides viimasel neljal aastal (2019-2022) USA, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Prantsusmaa meedias ilmunud Eestit mainivaid julgeolekupoliitilisi kajastusi, on märgata olulist nihet nii lugude kvantiteedis kui ka kvaliteedis. Mis on juhtunud ja kuidas sai Eesti järsku Lääne meedia "superstaariks"?
Maka Kevlishvili: Rootsi ja Türgi okkaline tee vastastikuse mõistmiseni
Nüüd, kui Ankaras on pärast valimisi meeleolud rahunenud ja Vilniuses toimub NATO tippkohtumine, peetakse taas läbirääkimisi Rootsi astumise üle Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Eile õhtul teataski peasekretär Jens Stoltenberg, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on valmis andma Rootsi liitumistaotlusele rohelise tule. Lahtisi küsimusi aga on veel mitmeid.
James Sherr: Putin, Prigožin ja Venemaa allakäik
Prigožini draamat tuleks võtta selge tunnusmärgina Venemaa poliitilisest ja sõjalisest nurjumisest. Prigožin läks riskile ja kaotas. Seejuures paljastas ta, kui pehkinud on Venemaa võimusüsteem ja kui vähe Putin suudab seda remontida.
Arthur Leveque: Prantsusmaa vaade ELi laienemisele – tajudes ajaloolist ja geopoliitilist pööret
Peale külma sõja lõppu on Prantsusmaa Kesk- ja Ida-Euroopas palju usaldusväärsust kaotanud: alates François Mitterandi poolele teele jäänud poliitikast kuni Jacques Chiraci kurikuulsate kommentaarideni ja Emmanuel Macroni küsitavate seisukohtadeni eelmise aasta kevadel. Prantsusmaal on vaja palju ära teha, et heastada Kesk- ja Ida-Euroopale tekitatud suurt pettumust ja tunnistada ajaloolist reaalsust. Macroni hiljutine kõne GLOBSECil oli enam kui lihtsalt oma sarmi abil idarinde riikide moosimine. See tähistab olulist pööret – vähemalt ELi tulevase laienemise küsimuses.
Tony Lawrence: Kuidas kiirendada Balti riikide kaitsevõime kasvu
Venemaa sõda Ukrainas on Eestile, Lätile ja Leedule andnud tõuke relvajõude kiiremini arendada. Balti riigid paluvad ka NATO liitlastel rohkem teha, aga ei kavatse jääda ise käed rüpes istuma. Samal ajal peaksid nad omavahel praktilist kaitsekoostööd tõhustama.