Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes
Andrea Bonelli, Tomas Janeliūnas, Yuri Tsarik. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Kolm analüüsi ühes, läbivaks jooneks selgitused, kuidas Vene tuumaenergia Euroopas on justkui Trooja hobune. Eestile lähim näide on Astravetsi tuumajaam Valgevenes, aga projekte leiab ka Soomest, Ungarist ja Türgist.
Seotud artiklid
Vene oht püsib, Hiina oma suureneb
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja tavapärased ohud kusagile kadunud. Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Kuuldused sõjast: Venemaa üllatab taas Ukrainas?
Kuum infosõda, hiiliv eskaleerumine ning teised hoiatavad märgid ja arengud viitavad sellele, et Venemaa valmistub uueks rünnakuks Ukraina vastu. Kas oodata on Donbassi annekteerimist, täieulatuslikke sõjalisi operatsioone või Venemaa „rahuvalvajate“ paigutamist Ukrainasse?
Venemaa propageerib Krimmi noorte seas sõjakultust
Venemaa propageerib okupeeritud Krimmis noorte seas sihikindlalt ja ulatuslikult militariseerimist. Eesmärgiks on isiksuse allasurumine ning sõnakuulelike ja motiveeritud sõdurite koolitamine Venemaa relvajõududele. Militariseerimine algab juba lasteaiast või isegi lapse sünniga ning tipneb ebaseadusliku ajateenistusega, millest kõrvalehoidjaid ootab rahatrahv ja avalik hukkamõist.
Neli peamist trendi Venemaa sõjalise võime arengus
Nagu kõikides maailma hiigelorganisatsioonides, ei toimu ka Venemaa relvajõududes muudatused üleöö ega isegi mitte igal aastal. Samas võib kümne aasta jooksul muutuda üsnagi palju. Vaadates natuke ajas tagasi ja edasi, võib Venemaa sõjalise võime arengus välja tuua neli peamist trendi.
Venemaa strateegilised huvid ja tegevused Balti piirkonnas
Heinrich Brauß, Dr. András Rácz. Russia’s Strategic Interests and Actions in the Baltic Region. Berlin, German Council on Foreign Relations, 2021
Mugavussuhe: Vene-Hiina kaitsekoostöö
Konrad Muzyka, Rukmani Gupta. A Relationship of Convenience: Russian-Chinese Defence Cooperation. Tallinn, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2020
COVID-19 ja selle mõju Venemaa süsivesinikega seotud algatustele Arktikas
Pandeemia mõjutab maailma nafta- ja gaasiturgu.
„Kaitsva kindluse“ asemel „hüppelauaks“?
Venemaa (teoreetiline) Valgevene allaneelamine: mõju Intermariumi piirkonnale
Venemaa ja Hiina sõjaline koostöö: sõjaline liit ilma lepinguta?
Kaht riiki ajendab koostööks ennekõike vastasseis Ameerika Ühendriikidega.
Toimetulek NATO ees seisvate mitmedimensiooniliste ja ülihelikiiruslike ohtudega
Lääne kaitsevõime vajab tugevdamist ja uuendamist.
Traian Băsescu: on selge, et Venemaa on ohuks kõikidele Musta mere riikidele
Rumeenia saab hästi läbi Türgiga ja üritab võidelda Vene propagandaga Moldovas.
Maiuspala ajaloogurmaanile
Läinud aasta jäi ajalookirjanduse tõlgete, vähemalt 20. sajandi ajaloo tõlgete osas tagasihoidlikuks. Siiski, üks tähtteoseid jõudis müügile novembrikuu lõpupäevil ja selleks on huvipakkuv mahukas allikapublikatsioon. Nimelt avaldasid diplomaatia ajaloo kaks uurijat, David Reynolds ja Vladimir Petšatnov, kahasse kirjutatud põhjalike kommentaaridega kogumiku Stalini sõjaaegsest kirjavahetusest Churchilli ja Rooseveltiga.
Jüri Luik: piirilepped mõjuksid positiivselt Eesti julgeolekule
Piirilepete ratifitseerimist pole näha ei Eesti ega Venemaa seadusandlikus kogus.
Euroopa (energia)julgeolek ja Venemaa maagaas
Euroopa Liidu liikmesriigid ei peaks kartma Vene maagaasist loobumist.
Kas Balti riigid on kaitsevõime arendamisel Venemaa silmis veenvad?
Balti riikidel seisavad kaitsevõime arendamisel ees keerulised valikud.
Mida näitas Venemaa strateegiline õppus Tsentr-2019?
Venemaa võib suurte sõjaväeõppustega valmistuda pigem eelmisteks sõdadeks.